Eesti edukas Balti Assamblee juhtimise aasta

Eesti oli tänavu Balti Assamblee eesistuja; seda juhtis keskerakondlasest Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must. Ta avaldas heameelt, et viimastel aastatel on assamblee töö korraldatud Eesti pakutud mudeli alusel, mille järgi on omavahelise koostöö raskuspunktid pandud parlamentide alaliste komisjonide koostööle, et BA kasutegur tõuseks.

Must sõnas, et Balti riigid teevad praktilist koostööd majanduse, poliitika, sotsiaalelu jt. valdkondades. „Ravimite ühist hankimist peeti veel mõne aasta eest võimatuks,“ tõi ta näiteks ühe suure edusammu. Istungjärgul keskenduti ka piiriülese tervishoiu, julgeoleku ja välispiiride tugevdamise teemadele.

Riigikogus leidis aset ka Balti riikide valitsustevahelise koostöökogu Balti Nõukogu 23. istung, mida juhatasid Eesti välisminister Sven Mikser ja BA president Aadu Must. Mikser rõhutas oma ettekandes vajadust jätkuva koostöö järele idapartnerluse ja julgeoleku vallas. „Eesti soov on reformide innustamise ja toetamise kaudu idapartnerlusriigid Euroopa Liidule lähemale tuua ning aidata kaasa nende kodanike elujärje ja turvalisuse parandamisele,“ lausus Mikser. Balti riikide omavahelisest koostööst rääkides nimetas Mikser vajadust jätkata regionaalse energiaturu ja transpordiühenduste edasiarendamist. „Kiirraudteeühendusega Rail Baltic oleme tänavu liikunud märgatava sammu edasi,“ ütles minister.

Preemiad ja medalid

BA istungjärk sai alguse neljapäeva õhtul, mil Tallinna Reaalkoolis anti kätte BA kirjandus-, kunsti-, teadus- ja innovatsioonipreemia. Teaduspreemia pälvis Eesti Geenivaramu direktor, geeniteadlane Andres Metspalu ja innovatsioonipreemia Eesti puitmajatehas OÜ EstHus. Kirjanduspreemia sai Leedu luuletaja ja tõlkija Vladas Braziūnas ning kunstipreemia Läti kunstiteadlane ja kirjastaja Laima Slava.

Enne reedest istungit anti üle Balti Ühtsuse medalid inimestele, kes on kaasa aidanud Balti koostöö ja ühtsuse tugevdamisele oma kodumaal ja Balti riikide vahel. Eestist said medali dokumentaalfilmi „Balti Ülikooli lugu“ režissöör, ajakirjanik Helga Merits, XII ja XV Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeo „Gaudeamus“ kunstiline juht ja peadirigent Alo Ritsing ning Balti metsanduskoolide kutsealavõistluste korraldaja, Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu.

Koostöö 1991. aastast

Eestit, Lätit ja Leedut ühendav parlamentidevaheline Balti Assamblee (BA) asutati novembris 1991 Tallinnas. BA on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab Balti regioonis vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol. BA-l on kahepoolse koostöö kokkulepped Põhjamaade Ministrite Nõukoguga ja Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukoguga.

BA töövormideks on istungjärgud, presiidiumi ja komisjonide istungid, konverentsid, ümarlauad ning seminarid. BA istungjärk toimub kord aastas vaheldumisi ühes kolmest riigist Balti Ministrite Nõukogu istungiga samal ajal. Istungjärk on tippsündmus, kus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja määratletakse prioriteetsed valdkonnad.

Möödunudnädalase istungjärgu lõpul andis Eesti eesistumise Balti Assamblees üle Leedule, kes juhib seda järgmisel aastal. Enne tänavust eesistumist oli Eesti viimati BA eesistuja 2014. aastal.

AIVAR JARNE,

Kesknädal

[fotoallkiri]      EDUKAS BALTI ASSAMBLEE AASTA: BA president Aadu Must (keskel) ning asepresidendid Valerijus Simulik Leedust (vasakul) ja Jānis Vucāns Lätist kinnitamas Balti ühtsust istungjärgu lõpus vastu võetud resolutsiooni ja lõppdokumendi allkirjastamisel. Eesti andis eesistumise Balti Assamblees üle Leedule.

Jaga |