13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus
Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Jalgpallis ja poliitikas ühed reeglid
INDREK VEISERIK, 14. juuli 2010
Suurbritannia juhtiv spordiajakirjanik Andy Dunn meenutas ajalehes News of the World seda, kuidas pärast 2000. aasta Sidney olümpiamänge seal paljud vabatahtlikena osalenud inimesed keeldusid uskumast, et suur spordipidu on selleks korraks lõppenud. Sidney's töötavad psühholoogid vaevlesid pärast mänge ääretult suure töökoormuse all, kuna paljudel hingetühjusega võitlevatel inimestel tuli aidata üle saada olümpiamängude järgsest depressioonist.
Loodetavasti pole maailmas palju neid, kes vajaksid psühholoogide abi nüüd pärast Lõuna Aafrika Vabariigis (LAV) toimunud jalgpalli MM-i lõppu. Siiski on tõsiasi see, et spordihuvilised üle maailma sättisid oma elu viimase kuu aja jooksul jalgpalli lainele. Jalgpalli MM-i järgses depressioonis vaevlevatele inimestele saab olla vaid üks soovitus: ilusate ilmade aegu tegelge ise võimalikult palju spordiga. Füüsiline koormus aitab hoida nii keha kui ka vaimu õiges tonaalsuses.
Mida head või halba on meenutada möödunud jalgpalli MM-ist?Esimesena meenub Prantsusmaa jalgpallikoondise ja peatreener Raymond Domenechi põrumine.Nii nagu poliitikas sõltub erakonna edu või ebaedu palju juhi käitumisest, on ka jalgpallikoondise puhul otsustav roll täita peatreeneril. Domenechi alluvuses mängis terve plejaad andekaid vutimehi. Kui aga peatreener oma käitumisega süstib meeskonda eelarvamusi, paranoiat ja üksteise suhtes kiilulöömisi, muutub üksikute mängijate talendikus väljakul kasutuks. MM-il sai kinnitust arvamus, et õnn soosib jalgpallis ikkagi vaid neid, kel on tugev ja karastunud meeskonnavaim.Teiseks – suur raha ei muuda jalgpallureid andekamaks. Inglismaa jalgpallikoondislased teenivad oma klubides mängides 4–7 miljonit eurot aastas. Nad on kodumaal kui kroonimata printsid, kelle sõrmenipsutuse peale on sajad inimesed valmis ükskõik mida korda saatma.
Ometi hakkasid just Inglismaa koondis ja selle peatreener Fabio Capello esimestena kurtma ja nurisema. Küll oli MM-il mängitav jalgpall nimega jabulani läbi ajaloo halvim, küll olid mängijad klubihooajast liigselt kurnatud.LAV-is peatusid inglased luksushotellis. Toidud valmistas mängijatele isiklikult kaasa toodud kokk, kes oli eelnevalt konsulteerinud toitumisala maailma tippudega. Meeskonda saatis aukartust äratav hulk massööre, füsioterapeute jne. Kõige luksuse keskel aeledes kurtsid aga inglise jalgpallurid igavuse üle!? Üks Afganistanis aega teeniv briti sõdur olevat oma meeskonna mängu Saksamaaga televiisorist vaadates hüüatanud vihaselt: „Inglise pallurid peaksid kuueks kuuks siia tulema!“
Jalgpallis kehtivad ausa mängu reeglid (fair play) paremini kui poliitikas. Just see ongi põhjus, miks enamus inimesi eelistab jälgida sporti poliitika asemel. On kahetsusväärne, et Inglismaa – Saksamaa mängus kohtunik ei vilistanud inglaste väravat ära. Seesama kohtunik ja kaks abikohtunikku võeti kohe pärast mängu tugevdatud kaitse alla, sest nende elu oli ohus, kuna kohtunike töö riivas vutifännide õiglustunnet.Ka poliitik, kes on mõne avalikkust kahjustava sigadusega hakkama saanud, peaks kartma vihaste maksumaksjate pahameeletormi. Ometi midagi sellist Eestis ei ole ju juhtunud. Kesknädala poolt välja antud raamat „Kuritöö ja karistamatus“ näiteks kubiseb poliitikutest, kes on karistamatult rikkunud ausa mängu reegleid, õilmitsedes siiani oma kõrgetel ametikohtadel kenasti edasi.Kui jalgpallimurul püüab osapoolte vahel võimalikult õiglasi otsuseid langetada kohtunik, siis ühiskonnas peaks täitma sama rolli parteide vahel, eriti valimiseelsetel perioodidel, ajakirjandus. Meedia paneb Eestis enamasti aga tuima: punast ja kollast kaarti näidatakse totaka järjekindlusega Keskerakonna ja sotside suunas, Reformierakonna ja IRL-i poolseid vastastele jala taha panemisi ja teisi vigu aga lihtsalt ignoreeritakse.See võrduks jalgpallis olukorraga, kus kohtunik ühele võistkonnale kas siis hirmust selle ees või meeldimise soovist langetaks pidevalt põhjendamatult soodsaid otsuseid. Mida rahvas sel puhul väljaku ääres teeks?
Televiisorist jalgpalli vaadates tajusin sel MM-il teatud atmosfääri, mida polnud juba pikki aastaid ETV-st spordiülekandeid jälgides tunnetanud. Äratundmisrõõm tekkis eelkõige reporter Tarmo Tiisleri kommentaare kuulates. Säärast südamest tulevat rõõmujoovastust spordist võis viimati tunda tänaseks manalasse langenud Toomas Uba reportaažides. Oleks tore, kui pikki aastaid raadioreporterina ERR-is töötanud Tiisler lööks ka edaspidi kaasa ETV sporditoimetuse töös.
Viimati muudetud: 14.07.2010
Jaga | 
Tagasi uudiste nimekirja
|
