Pussy Riot - huligaanid või vabad demokraadid?

Ansambel tõusis avalikkuse tähelepanu alla 2011. aastal oma protestidega Venemaa peaministri Vladimir Putini presidendiks tagasivalimise vastu. Putini-vastaste etteastete sarja jäi ka kurikuulsaks saanud 21. veebruari ülesastumine, mida ansambel ise nimetas punkpalvuseks. Huligaanitsemises süüdistuse saanud naised pälvisid pärast arreteerimist teravdatud tähelepanu nii kodumaiselt kui ka rahvusvaheliselt üldsuselt, leides nii poolehoidjaid kui ka hukkamõistjaid. Pussy Riot laulis altariesisel muu hulgas: „Sitt, sitt, Jumala sitt! Sitt, sitt, Jumala sitt! /.../ Patriarh Gundjajev usub Putinisse, libu, usu parem Jumalasse! /.../ Neitsi Maarja, Jumalaema, vii Putin minema! Vii Putin minema! Vii Putin minema!"

Paljud „Pussy Rioti" poolehoidjad on kuulutanud kohtualused „meelsusvangideks", kuid samas nenditakse, et kirik polnud sobiv koht seesuguseks protestietteasteks. Väikese skandaali põhjustas ka president T. H. Ilves, kes osales skandaalse ansambli toetamise üritusel Tallinnas Von Krahli teatris, kuid pidi pärast Eesti vaimulikkonna nördimusavaldust siiski teatama, et ei kiida heaks kiriku kasutamist protestipaigana.

Avalikkust üllatas eelmisel nädalal Venemaa president Vladimir Putin, kes ütles, et kuigi kohtualuste teos pole mitte midagi head, ei peaks neid siiski liiga karmilt karistama.

Kolmveerand Venemaa elanikest tunnistab vene õigeusku ehk ortodoksset kristlust. Selle usu järgijaid on maailmas ligikaudu 300 miljonit.

Kn

Jaga |