Ülo Vooglaid "Kiri kongressile"

Ülo Vooglaid,      08. juuni 2005


Lugupeetavad rahvaerakonna Res Publica liikmed!
Kahjuks ei saanud ma alustada nii, nagu oleksin tahtnud. Ma ei saa kirjutada "armsad aatekaaslased", sest aated ei liida täna meie erakonda.
Res Publica tõusis Eesti avaliku elu keskmesse juba enne ametlikku asutamist. Uus erakond äratas taas kord usku, et kõik ei ole veel kadunud, et meil on veel jõudu selleks, et korruptsiooni ja muude pahede põhjustest jagu saada.
Paraku ei olnud erakonnal jaksu selleks, et eri eas ülbitsejatest ja ahnitsejatest jagu saada. Rahva usaldus, mis oli uskumatult suur, sulas kokku ja muutus põlguseks.
Mõnel alal oli koosmeele koalitsioonil ka edusamme, aga täielik läbikukkumine n-ö prioriteediks peetud hariduse, teaduse ja tervishoiu osas jättis nii sügava jälje saamatuse ja valelikkuse kohta, et ükski saavutus ei paistnud nii tähtsana, et vääriks käsitlemist.
Rahvaerakonna RP loomisel pöörati arvestatavalt palju tähelepanu ühiskonnateooriale, isiksusele, arengule, keskkonnale ja mitmetele teistele poliitilise tegevuse võtmeküsimustele. Aga võimul on oma loogika ja me polnud sellest teadlikud. Võimul on halb omadus lõhkuda reaalsustaju ja koguneda üksikutesse keskustesse, mis seda kiivalt hoiavad ja kasvatavad. Nagu Rein Taagepera kirjutas, sellele tuleb teadlikult vastu astuda, kuid meie äraostmatud seda ei teinud ja tulemuseks oli erakonna ideaalide kadumine.
Mõne päeva pärast toimub üldkogu.
Veel on üks (tõenäoliselt viimane) võimalus erakond säilitada.
Peaaegu kõik sõltub sellest,
* kas erakonna maha mänginud isikutel on nii palju kainet mõistust, et paluda juhtunu eest vabandust nii rahvalt kui ka erakonnakaaslastelt, ja lubada, et kunagi elus enam midagi niissugust ei kordu ning taanduda …õppima;
* kas erakonnas on nii palju kainet mõistust, et teha süsteemne ja kompleksne analüüs võimul oldud aja kohta;
* kas erakonnas on usku, et edaspidi suudetakse ära tunda ja eemale tõrjuda iga liiki aferistid, maksu- ja muud petturid, ahnitsejad, ülbitsejad, intrigeerijad, keda huvitab erakonnas eeskätt pääs mingite hüvede jaotamise juurde;
* kas erakonnas on inimesi, kellele on kodumaa tähtsam kui isiklik heaolu ja mugavus, kes on valmis pühenduma erakonna puhastamiseks sinna kogunenud kõntsast, juhuslikest inimestest ja nurimõtetest;
* kas erakonnas on nii palju haritud inimesi, et koostada erakonna ja RP iga liikme haridusprogramm, mis seatakse tegelikult ühise enesetäiendamise aluseks;
* kas erakonnas on nii palju julgust, et peeglisse vaadata ja teha otsus: asuda jõudu säästmata teenima oma rahvast.

Mulle tundub, et Jaanus Rahumägi on üks väheseid, kes on suuteline korraldama Res Publica enesepuhastamist selliseks professionaalseks poliitiliseks institutsiooniks, kes tõuseb kolme-nelja aastaga tasemele, kus on moraalne õigus osaleda nii seadusloomes kui täidesaatvas tegevuses. Seda, et Jaanusel on terav poliitiline vaist ja tal on teistest rohkem julgust erakonna väärikuse eest võidelda, nägime kõik tema tegutsemisest nn Tallinna võimukriisi ajal.
Ka opositsioonis on vaja aktiivselt, sõbralikult ja ausalt tegutseda: otsida, luua ja vastutust jagada. Konstruktiivse koostöö korraldamine on Jaanus Rahumägi tugev külg. Res Publical on, keda uskuda ja usaldada, keda liidriks pidades tuhast tõusta ja taas rahva ette asuda.
Riikliku regulatsiooni tasand ei ole see, kus võib käia niisama nalja tegemas ja katsetamas.

See kiri, mille üks eksemplar sattus ka Kesknädala toimetusse, saadeti enne Res Publica suurkogu kõigi parteilaste postkastidesse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)