Ühiskondlik kokkulepe vajab poliitilist keskteed

MARIKA TUUS,      30. aprill 2003


Valijamehed teadsid 2001. aasta septembris, et Eesti vajab presidenti, kes ühendaks taas eesti rahva. Arnold Rüütel võttis esimese ja teise Eesti vahel sõlmitava kokkuleppe oma südameasjaks. Ometi oleme me rahvuslikust kokkuleppest selle sisu tõelises tähenduses praegu kaugemal kui kunagi varem. Just nüüd, pärast valimisi.
Rahvas valis Keskerakonda ja Res Publicat. Keskerakonna valija teadis täpselt, kelle ja mille eest ta hääle annab, Res Publica poolt hääletasid uudsuse taotlejad ja eelmise kolmikliidu vastu protestijad. Valiti neid, saadi aga Reformierakond.
Hääletati lootuses, et maal läheks elu paremaks, et tuleks töökohti juurde ja väheneks igapäevane allasurutus, et tõuseksid pensionid ja lastetoetused, et ebavõrdsus erinevate ühiskonnakihtide vahel väheneks. Saadi aga ärieliidi, pangaoligarhide ja suurärimeeste poliitika. Pole ju kahtlust, et Res Publica ja Rahvaliidu ohtra sõnavahu hulka on koalitsioonikokkuleppesse sisse pikitud praktiliselt kõik Reformierakonna valimiskampaania lubadused.
Valija lootis, et poliitika tuuakse parempoolsest kraavist välja, saadi aga taas ultraliberaalne põlvkondadevahelisi vastuolusid suurendav parempoliitika. Valija peab nüüd leppima maksupoliitikaga, mida toetas tegelikult ju ainult alla viiendiku valimas käinutest. Sellega, et vaesuse piiril elav inimene maksab sama suure protsendi maksu kui 100 000 kuus teeniv ärimees. Ent Reformierakonna plaanide veelgi küünilisem osa on kirja pandud Sinise Tulevikupassi "soodsa töökeskkonna" nimelises peatükis. Siin on lausotse välja öeldud järgmist:
"Mida kergem on lahti saada töötajatest, keda ühel või teisel põhjusel parasjagu ei vajata, seda rohkem ja kiiremini luuakse uusi töökohti. Majandusteadlased on tõestanud, et mida vähem keerulisem on vabastada töölt inimesi siis, kui inimesest endast pole nõutava töö tegijat, või ka siis, kui ettevõte vajab ellujäämiseks kokkuhoidu, seda väiksem on tööpuudus."
Ametiühingujuhina tean, kui kaitsetu on töövõtja praegu tööandja omavoli ja vägivalla ees. Töötajate organisatsioonid on ju meil veel nõrgad ja tööinspektsioone pole ollagi.
Töölepingu seaduse eelnõu, mis isegi kolmikliidu sees tekitas palju vastuseisu ja jäi ultraliberaalsete seisukohtade tõttu Riigikogus omal ajal vastu võtmata ning mida ka Keskerakonna koalitsioon puudutada ei tahtnud, peljates reformlaste jäiku seisukohti selles küsimuses, saab nüüd siis teoks. Tuleb see, et ka kohtuvõidu puhul ei ennistata töötajat oma endisele töökohale tagasi, mis tingib omakorda, et tööandjale on kasulik töölepinguid ebaseaduslikult lõpetada. Sisuliselt seadustatakse seaduse rikkumine.
Tulevad ka tähtajalised töölepingud ja paljutaunitud leppetrahvid. Tuleb see, et haiguse ajal võidakse sulle tööleping üles öelda ning see, et sind võidakse vallandada, kui sa oma haigestumisest viivitamatult(!?) ei teata. Oled pooleldi teises ilmas, kuid teatama pead. Vastasel juhul võidakse sind vallandada.
RRR-i ühisdokumendis öeldakse selle kohta hellitavalt, et "töösuhted muutuvad paindlikumaks"! Et aga Reformierakonna põhimõttelised baasseisukohad anti nn praktikantvalitsuse teostada, jääb küll mõistmatuks. Nagu seegi, et Rahvaliit nõustub kõigega, kuigi veel kaks kuud tagasi ütles ta valijale, et "Vali õiglus, vali Rahvaliit". Nõustus, saades koalitsioonileppes vastu peaaegu et mitte kui midagi.
Maarahvas lootis suuresti Rahvaliidule - 2500-kroonisele pensionile veel sellel aastal, suurejoonelistele laenudele ja kihistumise vähendamisele maal. Koalitsioonileppest neid ja paljusid teisi punkte ei leia. Rahvaliidu valijal on tõeline põhjus olla solvunud.
Kardan, et erakond kaotab järgmistel valimistel sellega palju. Praeguse koalitsiooniga ei võida ka president. Teame ju, et Arnold Rüütel osutus valituks Keskerakonna häältega. Aristokraatlikus maailmas kehtivad teatud iseenesest toimivad vaikivad kokkulepped ja auvõlad, ent Reiljan ulaka koolipoisina ei tee sellest teadmagi. Ilma Keskerakonnata aga ei teostu Rüütli soov paremale kreenis laeva püsti lükata.
Suurärimees Aadu Luukas võib küll rääkida ühiskondlikust kokkuleppest, mis vähendab elanike kastistumist, ent tegelikult on sündimas ju ärimeeste seisukohtadest ja tingimustest lähtuv kokkulepe. Ühiskondlikku kokkulepet ei saa tellida, nagu ei saa tellida ka Eesti märki. See pole see kokkulepe, mida Eesti vajab. See kokkulepe ei puuduta vaeseid ja nõrgemaid. Ühiskondliku kokkuleppe märksõnadeks saavad olla õiglus ja võrdsed võimalused ning see lepe vajab ka poliitilist keskteed!

Keskmõte:
Ilma Keskerakonnata ei teostu Rüütli soov paremale kreenis laeva püsti lükata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (31)