Nädala juubilar ARGO AADLI 35

Argo Aadli teatrirollide piisavalt pikka ritta kuuluvad tegelaskujud, mida on loonud nii eesti kui ka välismaised autorid, sealhulgas mitmed klassikud. Jorh Aadniel Kiir sai Aadlist küll mitte tänu vanameister Oskar Lutsule, vaid tänu Toomas Suumanile ja Madis Kalmetile.

 Argo Aadli mängis Kiirt 2012. aasta suvel Palamuse kihelkonnakool-muuseumi õuel etendunud unenäolises tragikomöödias „Nõiutud kevade“, mille kirjutas Toomas Suuman ja lavastas Madis Kalmet. Näidendis soovivad tegelased Lutsust kui autorist lahti saada.

 Eriti rahulolematu on Kiir Argo Aadli suurepärases esituses, kes süüdistab Lutsu selles, et ta on temast möku teinud ja talle hulga kannatusi tekitanud. Eks teatud mõttes seob Aadlit Lutsuga ka fakt, et telesarja „ENSV“ kaasstsenarist Villu Kangur sai tänavuse traditsioonilise naljaauhinna – Oskar Lutsu huumoripreemia.

 „Argo Aadli mängitud Kiirt ma kahjuks näinud pole, küllap olin siis mõnel võistlusreisil. Miilitsana „ENSV-s“ on see näitleja aga tõeliselt andekas,“ arvab Palamuse kandis elav Ülo Kuusk, kes on mitmekordne maailmameister sangpommitõstmises veteranide klassis. „Meelsasti vaataksin Aadlit ka mõnes tema koduteatri Linnateatri näitemängus, kuid ega pealinna teatrisse praegu just kergesti pääse. Maainimeste ühiskülastused teatrisse on praktiliselt ära jäänud,“ arutles ta.

 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis lõpetas Argo Aadli 20. lennu, mida tuntakse kui Elmo Nüganeni juhendatud lendu. Osa selle lennu vilistlasi pärineb maapiirkondadest ja väikelinnadest: näiteks Ott Aardam ja Karol Kuntsel Saaremaalt ning Hele Kõrve (sündinud Kõre) Jõgevalt. Jõgevamaalt on pärit ka Alo Kõrve ja Anti Reinthal.

 Argo Aadli sündis aga Lääne-Virumaal Kundas, lõpetas Kunda Ühisgümnaasiumi ning pälvis 1998 Lääne-Virumaa näitemängupäevadel parima meesnäitleja tiitli. Auhindade jadas oli see tal alles algus.

„Kes siis sünnilinnas Argo Aadlit ei tea! Ennekõike on ta muidugi meelde jäänud teleseriaali miilitsatöötaja Jürina,“ räägib Kunda elanik, meditsiiniõde ja kiirabimeedik Jelena Fjodorova. Temalt kuuleme veel, et Argo pärineb paljulapselisest perest.

 Ise on Argo Aadli miilitsarolli kohta nostalgiahõngulises komöödiasarjas möödunud aasta aprillis ajakirjanduses öelnud nii: „„ENSV-s“ on mul ikkagi läbiv suur osa. See on kindlasti kõige põhjalikum.“

 Aadli on tunnistanud, et Jüri Kessneri roll käib temaga ka päriselus kaasas, sest nii mõnigi inimene astub tänaval ligi ja pöörab positiivset tähelepanu.

Aadli on samuti kaasa mänginud Eesti ajaloo dramaatilisust, traagilisust ja tragikoomilisust kajastanud filmides „Nimed marmortahvlil“ ja „Malev“. Kerttu Rakke kirjutatud telesarjas „Kodu keset linna“ kehastab ta Marcust.

 Linnateatris on Aadli lavale tulnud Zametovina Fjodor Dostojevski „Kuriteos ja karistuses“, Gustav Lauritsana või doktor Vaik’ina Eduard Vilde „Tabamata imes“, Rosencrantzina Shakespeare’i „Hamletis“.

 2005. aastal Elmo Nüganeni lavastatud „Tõe ja õiguse“ teises osas mängis Aadli üht peaosa – Indrek Paasi. Indrekuks Mauruse koolist oli Aadli ka Tammsaare-mail Vargamäel etendatud maratonetenduses, pärast mida maakonnaleht „Virumaa Teataja“ mõtestas tema rolli lahti järgmiste sõnadega: „Argo Aadli Indrek on kui süüta laps, nagu Aadam enne hea ja kurja puu vilja hammustamist.“

 Indrek Paas „Tõe ja õiguse“ teisest osast oli ka üks neid rolle, mille eest Argo Aadli 2011. aastal Ants Lauteri auhinna sai. Selle tunnustusega auhinnatakse kuni kümme aastat teatritööd teinud noori näitlejaid ja lavastajaid.

 2003. aastal pälvis Aadli koos kursusevend Priit Võigemastiga Kristallkingakese auhinna. 2005. ja 2008. aastal tunnistas Linnateatri kollektiiv ta parimaks meesnäitlejaks. 2011. ja 2013. teenis Aadli välja Linnateatri publiku lemmiknäitleja preemia. Pole üldse vähe nii noore näitleja kohta!

 Lavadel väljaspool koduteatrit on Argo Aadli mänginud Vanalinnastuudios, MTÜ-s „Kell Kümme“, MTÜ-s R.A.A.A.M, Eesti Draamateatris, Ajateatris jm näitemänguühendustes.

 Mälumänguküsimus on aga: mis on Argo Aadlil ühist lauljatari ja (põrgupõhja-jürkalikult öeldes – „küllap vist“) peaminister Taavi Rõivase elukaasa Luisa Värgiga? Vastus: nad mõlemad on parodeerinud Voldemar Kuslapit, lauldes „Mustamäe valssi“. Argo tegi seda telesaates „Kel on laulud lauldud“ ja Luisa TV3 saates „Su nägu kõlab tuttavalt“.

Huvitav mõelda: kas enne saab teoks Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon või Luisa Värgi ja Argo Aadli duett? Näiteks lauluga „Ainult üks Tallinn on…“. Eks tulevik näita.

Jõudu ja jätkuvat professionaalset edu noorele juubilarile!

JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |