Ka peaministriga tasub vaielda

23. november 2005


Kirjutaja oli 1991. aasta augustisündmuste ajal noor pensionär, kohalikul tasemel aktiivne osaleja, kes mäletas nii Eesti Vabariiki kui hilisemaid okupatsioone ja repressioone, samuti manöövreid kutsealuste nõukogude armeesse karjatamiseks.
Siiani on Edgar Savisaare "Peaminister. Eesti ajalugu 1990–92" üks parimaid tolle ajajärgu sündmustiku kirjeldusi, mida saab praegu ka Kesknädalast lugeda.
Olen nõus peaaegu kõigega, kuid tahaksin vastu väita kõikide soovile igal juhul kohe iseseisvus välja kuulutada, ootamata ära sündmuste arengut Moskvas. Peale vastaste oli "alalhoidlike meeleolude kandjaks" tolleaegne riigipea Arnold Rüütel, kes ilmselt ei pidanud otstarbekaks panna parlamenti ja teisi institutsioone löögi alla putshistide võidu korral. A. Rüütel maksis selle eest presidendikohaga järgmistel valimistel.
Kui putshistide kaotus oli selge, kuulutati iseseisvus kohe ja kõhklusteta (ja ohvriteta) välja – selle teene võtavad enda kanda paljud. Seetõttu pean praeguseni Helsingis võetud seisukohta patriootilis-ennatlikuks, sest nagu selgus, polnud kellelgi Läänes veel isu perestroikat segada.
Loodan, et A. Rüütel selles küsimuses oma tolleaegse "argliku seisu" ära põhjendab (vt 12. oktoobri Kesknädalat).
Nii raamat kui katkendid on lugemisväärilised. Ootan kaasaegsete poolt-vastu arvamusi.
Rahvarindelane

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)