Asi on hullemast hullem

OLEV RAJU,      25. juuli 2001



Laari valitsus on täitmas oma kõige küünilisemat valimiseelset lubadust - kui on vaja läheme ka pensionite kallale.
Kuidas on õige nimetada pensionite kärpimist? - Eesti tingimustes ilmselt pensionäride väljasuretamiseks.
Kuidas seda nimetab kolmikliidu valitsus? Pensionireformiks ja kogumispensionite juurutamiseks ja Eesti pensionisüsteemi viimiseks maailmatasandile.

Pensionireformi põhjendatakse kahe asjaga - vajadusega tõsta pensionäride elatustaset ja demograafilise situatsiooniga - laste arv väheneb (õigem oleks öelda - vähenevat!) nii kiiresti, et 30 aasta pärast pole enam töövõimelises eas inimesi, kes maksaksid makse. Ja - oh õudust - siis peab riik selleks, et maksta pensionäridele pensione, hakkama tõstma makse või laenama. Mõlemad väited ei kannata kriitikat.
Eestis on sündivus viimase kümne aasta jooksul tõesti oluliselt vähenenud. Kuid see kutsub pensionäride - töötajate suhte olulise muutuse esile allase 50 aasta pärast. Siis siirdub pensionile "laulva revolutsiooni" ajal sündinud rohkearvuline põlvkond ja töötama jääb väikesearvuline 2000. aasta paiku sündinute põlvkond.
Kuid ka seda ei pea üldse tekkima - piisab, kui valitsus suudab lähiaastatel saavutada sündivuse tõusu. Viimane tagaks, et ka 50 aasta pärast oleks parimas tööeas (30-40 aastaseid) inimesi küll ja küll. Ja ka retsept sündivuse suurendamiseks on selge - piisab, kui lastetoetused on nii suured, et laps ei oleks enam perele üle jõu käivaks koormaks.
Praegu on igatahes nii, et lapsed tähendavad suurele osale peredest vaesust. Pea 40% Eesti peredest elab allpool vaesuspiiri. Suure ja põhjaliku uurimuse "Elutingimuste uuring Eestis" järgi kuulus selle vaesema 40% (ehk kahe viimase tulukvintüli, kui kasutada teaduslikku terminit) hulka 1 lapse korral 45,2% ja kahe lapse korral 73% peredest, kus oli vaid 1 vanem. 2 vanemaga peredest kuulub sellesama allapoole vaesuspiiri kukkuma kippuv 40% hulka 2 lapse korral 51% peredest, 3 ja enama lapse korral aga 72,4% peredest. Inimesed on võimetud kui riik kehtestab seadused, mis viivad lapsi omavad pered allapoole vaesuspiiri. Riigi ülesandeks on luua lastetoetuste süsteem, mille suurus võimaldaks vanematel mitte langeda allapoole elatusmiinimumi.
Raha, mis laste sündivuse suurendamiseks ja kasvatamise abistamiseks vaja läheks, on väiksem kui Laari valitsuse ministrite poolt skandaalselt ära raisatud 2 miljardit krooni (vt Äripäev ......06.2001). Ja kui sellest ei piisa, siis võib selleks kasutada need 2% sotsiaalmaksutõusu (ligikaudu 700 miljonit krooni aastas), mida valitsus nimetab kogumispensioni kohustuslikuks makseks ja tahab panna aastateks seisma, et sellest ehk kunagi aastate pärast hakata tegema väljamakseid.

Sündivus tõuseks mõne aastaga

Ja kui sellest ka veel ei peaks piisama, siis suur abi oleks Eesti lubamatult kõrget tööpuudust vähendavatest abinõudest. Tööpuuduse vähendamise abinõude mõju oleks koguni kahekordne - tööd leidvad inimesed muutuksid maksumaksjateks, mis suurendab oluliselt sotsiaalmaksu ja inimestel väheneks hirm tuleviku ees, selle ees, et nende lapsed võiksid jääda nälga.
Võidakse vastu väita, et ükski abinõu ei suurenda sündivust päeva pealt. Kuid seda pole ka vaja -
piisab, kui sündivus tõuseb normaalsele tasemele 3 - 5 aastaga. Siis pole tekkinud demograafiline "auk" veel midagi hirmsat - Eesti on üle elanud ka hirmsamaid "auke", näiteks aastad 1942 - 1947.
(Muide see viimane auk võib praegu isegi kergendada pensionireformi - lähematel aastatel on pensionäride arvu kasv tagasihoidlik.

Reform vaid kärbib pensione

Veel aasta algul lõid valitsuse palgalised hääletorud kella - pensionireform koos pensionite indekseerimisega suurendab pensione ja tõstab pensionäride elatustaset. Tegelikult on asi vastupidi - kogumispensionite kehtestamisega praeguste pensionäride pensionid vähenevad. Ja mitte ainult praeguste omad, sama saatus tabab kõiki praeguseid maksumaksjaid, s.o neid kes on praegu töövõimelises eas. Ja et i-le oleks täpp peale pandud - ka praegused lapsed ( ja tulevased teise pensionisamba "fanaatilised" maksjad) saavad tulu suuema pensioni näol ainult siis, kui nad praegu lepivad maksukoormuse tõusuga.
Valitsusel - eriti just Mart Laaril - on mistahes arvutuste korral, mis talle ei meeldi, kombeks vastu öelda - ise oled loll. tõsi, tema keelepruugis kõlab see nurka aetud uulitsapoiste fraas "meil on teistsugused arvu(tuse)d. Siit peab igaüks aru saama, et Laari oponent lihtsalt ei oska arvutada. Järjekordselt selle "argumendi kasutamise väitmiseks lisagem illustratsiooni üks lehekülg Valitsuse poolt Riigikogule esitatud kogumispensionite seaduseelnõu seletuskirjast. Seal on kontsentreeritult ühel leheküljel kirjas: üleminek nn. kogumispensionile läheb maksma kuni 800 miljonit krooni ja et see raha võetakse praeguste pensionäride pensionite vähendamise ning ka praeguste maksumaksjate ehk tulevaste pensionäride pensionite arvelt.

Vanaduspuhkusele üha hiljem

Samuti "ähvardab" valitsuskoalitsioon veelkordse pensioniea tõstmisega. Ja seda olukorras, kus Eesti on üks vähestest maailma riikidest, kus meeste pensioniiga on meeste keskmisest elueast kõrgem!
Eriti "sümpaatne" on aga samal leheküljel olev lause "alates 2002 aasta aprillist hakatakse pensione indekseerima 50% tarbijahinnaindeksi ning 50% sotsiaalmaksefondi (minu sõnastuses - O.R.) laekumiste muutusega, mis on konservatiivne indeks ja selle läbi võimaldab vähendada reformiga tekkivat vahendite defitsiiti I sambas" Näitame alljärgnevalt, et see keeruline jutt on tegelikult ülestunnistus, et indekseerimine vähendab pensione ja et Riigikogu opositsiooni kõige halvematel kartustel on tõsi taga.

Palju siis pension väheneb?

Kogumispensionite seaduseelnõu lõppu on "sisse torgatud" ka sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseadust muutvad punktid. Just nende näiliselt tähtsusetute lisanditega tekitatakse olukord, kus kogu jutt pensionite tõusust osutub jamaks ja pensionid hoopis vähenevad. Kuidas see mehhanism toimib?
Tegelikult väga lihtsalt. Praegu jaotatakse sotsiaalmaks (33% palgafondist) kaheks - 13% läheb ravikindlustusele ja 20% pensionite maksmiseks. Kogumispensionite seaduseelnõu § 157 järgi hakkaks riikliku pensionikindlustuse arvele laekuma 20% asemel 16% ja 4% läheks Eesti väärtpaberite keskregistri poolt näidatud arveldusarvele. See viimane 4% tähendab, et miljonitesse ulatuv summa läheb mitte pensionite maksmiseks, vaid erasektorisse pööritamiseks heas lootuses, et kuskil 50 aasta pärast makstakse kõigilt korjatud sotsiaalmaksust neile, kes on sõlminud kogumispensionilepingu, kõrgemat pensioni. Muidugi juhul, kui see inimene ikka elab pensionieani ja kui selle 50 .a. jooksul inflatsioon ei ole seda raha väärtusetuks muutnud.
Kuid pöördugem tagasi praeguste pensionäride juurde. Kogu sotsiaalmaksu laekumiseks on 2001.a. planeeritud 11,274 miljardit. Pensionifondi minev osa sellest (33-st protsendist 20) on 6,833 miljardit. Kui see osa väheneks 20lt 16le, nagu planeerib valitsus, väheneksid laekumised riikliku pensionikindlustuse arvele 5,466 miljardini ehk 1,367 miljardit vähem. (ehk 20% võrra väheneb).
See 20 % tähendab miinust 1000 kroonise pensioni puhul 200 krooni kuus, 1500 kroonise pensioni korral 300 krooni kuus ja 2000 kroonise korral 400 krooni kuus. Miinust mitte tõusu!

Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)