Laevandus kui Eesti majanduse üks arenguvõimalusi

Viimase 20 aastaga on mereveod kogu maailmas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) andmetel kasvanud 135 protsenti. 90% Euroopa Liidu väliskaubandusest ja 40% sisekaubandusest kasutab meretransporti. Aastas läbib Euroopa meresadamaid 3,5 miljardit tonni kaupa ja 350 miljonit reisijat. Kasv jätkub veelgi hoogsamalt, silmas pidades maismaatranspordi energiakulu ja keskkonnaprobleeme.

Kui autoveol kulutatakse tonnkilomeetri kohta 0,7–1,2 megadžauli energiat, siis meretranspordis kümme korda vähem. Sama küttehulgaga viiakse üks tonn kaupa lennukiga (Boeing 747) 5 km, laevaga aga 80 km kaugusele. Teised transpordiliigid jäävad selle skaala keskele.

Arvestatakse, et ühe protsendi Euroopa transpordivoo ümbersuunamine maalt veele säästab aastas veerand miljardit eurot. Mitmekordselt väheneb meretranspordi puhul ka keskkonnasaaste. Sellest lähtuvalt on Euroopa Liidus välja töötatud kolm projekti: „Balti meremagistraalid“, mis ühendab Läänemere äärseid riike; „Marco Polo“, mis tegeleb kaubavedude maksimaalse ümbersuunamisega maanteelt merele; lähimerevedude arendamise projekt (SSS), mis hõlmab meetmeid lühemate vahemaade puhul.

Euroopa Ühenduse Laevaomanike Assotsiatsiooni (ECSA) laevanduspoliitika püüab:

* Arendada EL-i lippude all tugevat konkurentsivõimelist laevandust.

* Luua võimalusi „rohelise raamatuga“ püstitatud eesmärkide täitmiseks.

* Kaasa aidata EL-i laevandusprogrammide (Short Sea Shipping, Marco Polo, Motorways of the Baltic Sea) täitmisele.

Nimetatud eesmärkide realiseerimiseks on olemas EL-i juhtnöörid „Community guidelines on State aid to maritime transport“. Need lubavad laevandusfirmadele ja meremeestele mitmesuguseid riiklikke maksusoodustusi.

EL-i laevandustoetused

EL pani laevandustoetustele aluse 1997. aastal. Toetuspoliitika eesmärks on tööhõive kindlustamine, meresõiduoskuste säilitamine ja arendamine  ning  meresõiduohutuse parandamine. Toetusi realiseeritakse peamiselt meremeeste ja ettevõtjate makse vähendades. Toetusviisid sõltuvad siseriiklikest otsustest. Euroopa Komisjoni meelest on see abinõu täitnud eesmärgi, ja muutusi pole oodata.

Laevandustoetused naaberriikides

Lätis on tulumaksu määr 25% miinimumpalgalt ja sotsiaalmaksu tasutakse 9% miinimumpalgalt. Laevaomanikud maksavad iga meremehe eest sotsiaalmaksu 24,09% riigis kehtestatud miinimumpalgalt.

Leedus on meremeeste tulumaks 0%. Välislippude all sõitvate meremeeste tulumaksu vähendati 20 protsendilt 15 protsendile. Sotsiaalmaksu tasub tööandja 31% Leedu keskmisest kuutöötasust ja töötaja maksab 3% brutopalgalt.

Rootsis toimib netopalgasüsteem nii kauba- kui ka reisilaevadel. Kogu tulumaksuks tasutud summa tagastatakse ja sotsiaalmaks hüvitatakse.

Soomes on netopalgad ja tonnažimaks. Praeguses valitsuse koalitsiooniprogrammis on kuus punkti laevanduse edendamiseks.

Soome valitsuse programm seab eesmärgiks viia laevastiku konkurentsivõime tähtsamate konkureerivate riikide tasemele, kasutades selleks EL-i poolt lubatud toetusmeetmeid ja uuendades laevafirmade maksustamist. Soovitakse tõsta konkurentsivõimet tonnažimaksu uuendamise teel.

Soome merenduspoliitika eesmärgiks on kindlustada oma kaubalaevastiku positiivne areng,  meremeeste töövõime ja heaolu.

Eestil oma laevanduspoliitika puudub

Eesti on ainuke riik, kus puudub pikaaegne laevanduspoliitika. Seni puuduvad meil ka toetused rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.

1999. aastal esitas Laevaomanike Liit programmi „Laevanduspoliitika 2000+“, millest sai lõppkokkuvõttes „Laevanduspoliitika 2000–2004“. Selle kiitis heaks valitsus, kuid valdav osa programmist jäi täitmata.

Täitmata jäi ka valitsuse lubadus 2001. aastast nõuda euroläbirääkimistel tax-free-kaubandusele 6,5-aastast üleminekuaega. Järgmine valitsus lubas selle korvata muul viisil. 2004. aastal ei pidanud uus valitsus siiski eelmiste lubadusi endale kohustuslikuks.

Seejärel tegime uurimistöö „Eesti meretranspordi olukorrast ja konkurentsivõime säilitamisest rahvusvahelises koostöös“. Neile tulemustele toetades esitasime valitsusele uuesti oma ettepanekud, mille  selgitamiseks korraldasime Riigikogu erakondadele kaks ümarlauda.

20.10.2005 arutati ettepanekuid valitsuskabineti istungil. Need ei leidnud toetust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustati otsima muud sobivat lahendust laevandusettevõtjate toetamiseks. 22.12.2006 kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister laevanduse toetusprogrammi tingimuste ja toetuse andmise korra.

Riigieelarvelistest vahenditest on ette nähtud 30 miljonit krooni laevandusettevõtjatele, kes tegelevad lastiveoga. Riigieelarveliste eraldiste kasutamise leping on sõlmitud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Kitsendused tehti aga niivõrd suured, et toetuse saamise alla mahuvad vaid mõned laevad ning suurem osa lubatud summast jääb välja võtmata. (Võrdluseks: ainuüksi Eesti Laevaomanike Liidu liikmesfirmad maksavad aastas üle 300 miljoni krooni sotsiaalmaksu.)

13.06.2006 levitas Euroopa Komisjon pressiteadet, mille kohaselt kiideti heaks Eesti-poolne sotsiaaltoetus meremeestele kogusummas 540 miljonit krooni viie aasta peale. Meie meedia paljundas uudist omapoolsete kommentaaridega, Eesti Laevaomanike Liidu õiend aga jäeti avaldamata.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et käivitunud süsteem „ei ole jätkusuutlik“, ja peatas 2007. aasta eraldised. Samuti väidetakse, et Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud 540 miljonit krooni kujutab endast maksimumlimiiti võimaliku toetuse andmiseks, mis aga ei kohusta riiki millekski.

Merenduse areng Eestile oluline

Eesti suurimaks rikkuseks on ta geograafiline asend. Ilma rahvusliku laevanduseta pole meil võimalik seda kasutada. Laevandus on merendusklastri üks põhiosa. Klastri järgi on Eestis praegu merendusega seotud üle 1000 ettevõtte. Üks mees merel annab tööd 2,8 inimesele maal. Laevaveod aitavad vähendada ka riigi jooksevkonto defitsiiti.10–15 kaubalaeva müüvad teenust umbes miljardi krooni eest aastas.

Avalikkusel puudub ülevaade merenduse olulisusest Eestile kui riigile. Tervikpilt meremajandusest puudub ka klastris osalejatel endil. Meremajandust ei käsitleta eraldi majandusharuna.

Oluline on kiiresti välja töötada riiklik merenduspoliitika, et maksimaalselt realiseerida Eesti kui mereriigi potentsiaal ja tuua laevad Eesti lipu alla. Selleks läheb vaja eelkõige poliitilist tahet ja konsensust erakondade vahel.

Autori tekst on pärit 4. juulil Saaremaal toimunud Keskerakonna majanduskonverentsil peetud ettekandest.

Jaga |