Enn Eesmaa: Vähem pingeid Ukraina ja Venemaa suhetesse!

Ukraina Rahvavabariik püüti kehtestada juba 1917. aastal. Saksa ja seejärel Nõukogude okupatsioon ning Nõukogude--Poola sõda kaotasid võimaluse selleks ning Ukraina jagati Nõukogude Venemaa ja Poola vahel.  1939. a okupeeris punavägi tollal Poolale kuulunud Ukraina alad ja nii tekkis Ukraina NSV. Sõja käigus okupeeris Saksamaa uuesti Ukraina, kuid mitte kauaks. Nõukogude väed olid sealgi edukad ja Ukraina kuulumine NSV Liitu taastati.

Koos Nõukogude Liidu lagunemisega sai Ukraina võimaluse iseseisvuda, mida rahvas ka 24. augustil 1991. aastal kasutas.

Tänase seisu kujunemisest

Mõneti veelgi värvikam ja dramaatilisem on Krimmi lähiajalugu. Krimmi autonoomsest nõukogude sotsialistlikust vabariigist Vene NFSV koosseisus 1920-ndatel aastatel kuni tänase seisuni, kus de iure kuulutakse Ukraina koosseisu, kuid de facto'ga on viimasel ajal probleeme.

Küllap mäletavad paljud veel hästi, kui aktiivselt käsitlesime Ukraina probleeme oranži revolutsiooni päevil. Peaaegu pooled Riigikogu liikmetest käisid tollal Kiievis ning suhtlesid Maidanil meeleavaldajatega. Osaliselt tänu rahvusvahelisele survele tühistas Ukraina Ülemkohus esialgsed presidendivalimise tulemused, mis kuulutasid ju võitjaks Viktor Janukovõtši, ning lõi Viktor Juštšenkole kordushääletusel võimaluse saavutada märkimisväärne ülekaal ja riigipea staatus.

Ukraina võttis suuna reformidele, mis lähendasid seda riiki ja rahvast Euroopa Liidule. Aastal 2010 oli raske majanduskriis teinud oma töö ning presidendivalimised võitis Janukovõtš. Tema valitsemisaja sündmuste ja probleemidega on kõik enam-vähem kursis, ennekõike aga poliitilise kursi muutustega, mis päädis EL-i Vilniuse tippkohtumise eel tehtud avaldustega.

Kursimuutusest

Suurele osale rahvast kursimuutus ei meeldinud, lisaks süüdistused korruptsioonis ja meedia ning muudegi vabaduste kärpimises, tõi tuhanded uuesti Maidanile. Sündmused, mille käigus hukkus sadakond inimest, ei jätnud kedagi ükskõikseks. Ülemäärane jõukasutus, mida fikseerisid kümned kaamerad, tõestas kogu maailmale, et Ukraina on kodusõja lävel, mis koos majanduslangusega on ohuks riigi püsimisele. Kohe pärast 21. veebruaril koos opositsiooniesindajatega allkirjastatud lepinguid, mida tunnistasid ja tunnustasid ka kolme EL-i liikmesriigi välisministrid, põgenes president Janukovõtš Venemaale. See tingis Ukraina Ülemraada otsuse tagandada senine riigipea ametist, nimetades ajutiseks presidendiks Ülemraada esimehe Oleksandr Turtšõnovi ja määrates ametisse uue valitsuskabineti.

Venemaa tegevusest

Venemaa reageeris sündmustele kiiresti ja aktiivselt ning alustas tegevusi, sh militaarseid, rikkudes Ukraina suveräänsust ja ohustades riigi territoriaalset terviklikkust. Venemaa relvajõudude juurdetoomine Krimmis asuvatesse sõjaväebaasidesse rikkus kahe naaberriigi vahel juba 1997. a  sõlmitud ja 13 aastat hiljem pikendatud kahepoolset lepingut Vene sõjaväebaaside viibimise kohta Ukrainas.

Kindlasti peame oluliseks ka 1994. a allkirjastatud nn Budapesti memorandumit, millega Vene Föderatsioon, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, samuti memorandumiga hiljem liitunud Prantsusmaa ja Hiina, kohustusid mitte jõudu kasutama tuumarelvast selle kokkuleppega loobunud Ukraina vastu ning - väga oluline - mitte ohustama Ukraina territoriaalset terviklikkust. Mainitud ja mitu päeva jätkunud Venemaa tegevustele reageerisid jõuliselt paljud maailma riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja tipp-poliitikud.

Tänase päevani pole Venemaa tegutsemist ametlikult heaks kiitnud ükski maailma riik, needki, kes esimesena võiks meenuda. Oma avalduses, mida väliskomisjonis menetlesime mitmel sisutihedal koosolekul, rõhutame Riigikogu muret ja suhtumist sündmustesse Ukrainas, taunime Venemaa tegevusi, mis maailma üldsuse silmis rikuvad rahvusvahelist õigust, mitmeid kokkuleppeid kahe naaberriigi vahel.

Euroopa Liidu toetusest

Oleme arvamusel, et lisaks kohesele majandusabile peaks Euroopa Liit kaasa aitama demokraatlikele majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele ning astuma samme assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, millest Ukraina uus valitsuskabinet on eluliselt huvitatud. Peame vajalikuks vaatlusmissioonide saatmist Ukrainasse, sh Krimmi, mis looks võimaluse vaidlusaluste küsimuste käsitlemise ja loodetavasti lahendamise poliitilise dialoogi käigus.

Ülesanne on keeruline, sest Venemaa ei tunnista Ukraina tänaste võimude legitiimsust, pidades Ukraina riigipeaks endiselt Viktor Janukovõtšit. Ukraina poolel on aga raske - kui mitte võimatu - leppida Moskva arusaamaga, et läbirääkimiste aluseks peaks olema 21. veebruaril allkirjastatud lepped, mis Kiievi nägemist mööda kaotasid oma legitiimsuse koos president Janukovõtši põgenemisega Ukrainast ning ajutise riigipea nimetamisega.

Ometi on läbirääkimiste alustamine ainus rahvusvaheliselt vastuvõetav lahendustee ning maailmas on küllalt diplomaate, kes ka raskete ülesannetega on toime tulnud. Kergeid ülesandeid rahvusvahelises diplomaatias esineb harva.

Riigikogu väliskomisjon soovitab üksmeelselt Riigikogul avalduse eelnõu „Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" vastu võtta. Avaldus on koostatud lähtudes võimalusest, et olukord Venemaa ja Ukraina suhetes ka lähiajal muutub. Loodetavasti paranemise, mitte aga pingete suurenemise suunas.

Riigikogu väliskomisjoni tegevusest

Nüüd konkreetselt väliskomisjoni menetluse käigust. Arutasime sündmusi Ukrainas oma erakorralisel istungil 3. märtsil ja otsustasime algatada Riigikogu avalduse eelnõu. Komisjoni liikmed otsustasid valmistada ette esialgse teksti ning esitada see Riigikogu viiendiku liikmete poolt.

Komisjon tegi juhatusele ettepaneku kutsuda kokku Riigikogu täiendavad istungid 5. märtsil ning lülitada päevakorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Olukorrast Ukrainas".

Väliskomisjon kuulas 4. märtsi erakorralisel istungil Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajate informatsiooni sündmustest Ukrainas ning arutas esialgset avalduse eelnõu teksti. Komisjoni istungil viibinute ettepanekuid, täiendusi ning parandusi sisaldav tekst edastati Riigikogu liikmetele võimalusega osaleda eelnõu algatamises.

Komisjon arutas 5. märtsi erakorralisel istungil 63 Riigikogu liikme algatatud avalduse eelnõu Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon otsustas kiita heaks eelnõu esimese lugemise tekst ja seletuskiri, seda konsensusega, ning teha ettepanek panna eelnõu täna Riigikogus lõpphääletusele. Ka see otsus sündis konsensusega.

Sõnavõtu alusel Riigikogu Ukraina-arutelul 5. märtsil

Jaga |