Laasi ja Novikov: miks toetame Edgar Savisaart

 Lähenev kongress on muutnud erakonnasisest paradigmat. Vastuvõtlikumad on läinud kaasa peavoolumeedias üles köetud hüsteeriaga ning arvavad tõsimeeli, et erakonna edasise arengu narratiiviks on Savisaare ja Simsoni rivaalitsemine.

Olenevalt sellest, kumba kandidaati toetatakse, püütakse välja tuua ühe või teise tugevaid või nõrku külgi, adumata, et nii antakse kätte trumbid neile jõududele, kes meeleldi näeksid suurima opositsioonipartei lõhenemist ning takerdumist sisetülidesse.

See on ohtlik tee, mida ei soovitaks valida. Usume, et tähtsaim on erakonna püsimine, mille tagab ühelt poolt avatus kõigele uuele, teisalt püsiväärtuste hoidmine ja seismine parema elujärje ning ausa, kõigile siin elavatele inimestele mõeldud riigi eest.

 Erakonna esimehe valimisi ei saa käsitleda samade mõõdupuudega nagu valimisi parlamenti või omavalitsusse. Siin pole tegemist laiale valijaskonnale suunatud agitatsiooni ja vastase nõrku kohti ära kasutava võitlusega, vaid mõttekaaslaste dialoogiga, kus pole kohta usaldamatusel, solvumisel ja vastandumisel.

Edgar Savisaar ja Kadri Simson on mõlemad andnud erakonnale palju olulist, nendega seondub riigi populaarseima partei edu ja rahvalt saadud usaldusmandaat. Nad mõlemad on keskerakondlased selle sõna parimas tähenduses, ning kui austame iseennast, siis austame ka mõlemat teenekat erakondlast.

 Siiski eristab Savisaart Simsonist see kogemus, analüüsivõime ja vastupidavus, mille on andnud osalemine poliitikas Eestile kõige keerulisematel ja iseseisvuse jaoks otsustavamatel aegadel. Samuti ei maksa unustada, et valdav osa meie erakonnast suurde poliitikasse jõudnud inimesi võlgneb oma tähelennu Savisaarele. Valimised on aasta aasta järel näidanud, et usaldus Savisaare suhtes ei kahane, vaid kasvab pöördvõrdeliselt tema vastu suunatud rünnakutega.

 Tänu pöördelistel ajaloohetkedel tehtud õigetele otsustele on ta omandanud rahva silmis müütilise tähenduse, kehastades suisa arhailist jõudu. Seda fenomeni võib seletada vaid erakordse karisma ja poliitilise tarkusega. Just see on teinud temast vaieldamatu liidri sadade tuhandete Eesti inimeste jaoks. Savisaar on tegevpoliitikutest ainus, kellest aeg on vorminud sümboli. Ta on erakonna kullaproov, juht, kelle populaarsus on toetanud paljusid meie juhtpoliitikuid, sh Kadri Simsonit. Pole võimalik neid kaht vastandada, sest Kadri Simsonis on vägev annus Savisaart.

 Kadri on olnud hea õpilane ja jõudnud oma arengus rajani, kust alates võib kahtlemata erakonda juhtida. Siiski on õpetaja hetkel veel õpilasest tegusam, ka siis, kui tervis ei võimalda töötada 24/7 nagu varem.

 Need, kes jagavad erakondlasi Savisaare ja Simsoni pooldajateks, unustavad, et Keskerakonna olemus on koostöö. Inimeste jagamine ja lahterdamine on meile võõras. Loomisest alates pole erakonnas tõmmatud rahvuslikke, kultuurilisi ega varanduslikke piire. See on toonud erakonda arvukalt vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, kes just Keskerakonnas olles õppisid hindama Eesti iseseisvust ja põlisrahva püüdlusi. Savisaare liin on hoidnud riiki rahvuslikul pinnal tekkida ähvardanud rahutuste eest, pannud aluse tõelisele lõimumisele. Ka täna on Savisaar kodurahu garandiks. Kas me oleme valmis seda usaldust eirama?

 Algselt tsentriparteina loodud Keskerakond on tõsiseltvõetava vasakerakonna puudumisel võtnud endale kõigi vähekindlustatute ja palgavaeste kaitsmise. Meid usaldatakse, sest oleme ainsad, kes on võimelised pakkuma praeguse stagnatsiooni asemele alternatiivse programmi, mis leevendaks ääremaastumist, üldist vaesumist, maksude hüppelist tõstmist ning politseiriigi pealetungi. Kindlasti on mõnelgi kõrget poliitikukarjääri teinud erakondlasel üha raskem end selle liiniga samastada. Edgar Savisaar on alati osanud härraslikuks kippuvaid erakondlasi maa peale tagasi tuua. Kas arvame, et tulevikus pole seda enam tarvis?

 Edgar Savisaar on hetkel kahtlustatavana kõrvaldatud linnapea ametikohalt. See ei tähenda, et ka erakond peaks oma loojat ning juhti ähmaste kahtlustustega siduma. Peame suutma Savisaart kaitsta, et meiega ei juhtuks sama nagu toimus Rahvaliiduga, mille osavad justiitsmõrvarid tapsid. Kas tõesti ei lähe meile korda vastanduda ebaõiglusele? Kas tõesti unustame abitus kähmluses erakonnajuhi koha pärast aated? Sellest oleks kahju.

 Savisaare ründamisel on mitu erakonnakaaslast toonud ootamatult välja koostööprotokolli Ühtse Venemaaga. Aitab juba selle ümber tolmu keerutamisest! Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööprotokollis pole midagi erakordset ega hämarat. Tekst on erakonna kodulehel kõigile kättesaadav, ning soovitaksime neil, kes nõuavad kongressil selle hääletusele panekut, sellega tutvuda. Me ei saa ignoreerida oma geopoliitilist asendit ning igasugune võimalus Venemaaga dialoogi arendada peaks olema tervitatav. Just dialoogi puudumine on ohuks meie julgeolekule. Toetame Kadri Simsoni lubadust koostööprotokoll Ühtse Venemaaga erakonna juhatuses arutusele võtta. Kuna selle täitmine on kulgenud küllaltki kaootiliselt, tuleb leida võimalused see reanimeerida. Lävides Venemaa valitsusparteiga, võime tuua Eestile enam kasu kui sellest võimalusest loobudes.

 Peatuksime veel ühel Savisaare teenel Eesti riigi ees. Teame, kuivõrd vähe on seni Eesti poliitikas tegutsemas naisi. On vaid üks erakond, kus naistele on antud olulised positsioonid; erakond, mis alati on seisnud naiste võrdse kohtlemise eest poliitikas. See erakond on Keskerakond, kes on loonud tingimused selliste suurepäraste naispoliitikute esilekerkimiseks nagu Kadri Simson. Naiste toetamise ja neile eneseteostuse kindlustamise taga seisab Edgar Savisaar, kes läbinägeliku analüütikuna oskab hinnata naiste tasakaalustavat rolli poliitikas.

 Toetades Edgar Savisaart, toetate ka Kadri Simsonit, toetate Keskerakonda sellisena, nagu seda soovib näha enamik Eesti rahvast.

[fotoallkiri:]     KESKPOLIITIKUTE UUS PÕLKOND: Laasi ja Novikov ütlevad, et erakond peab suutma Savisaart kaitsta, et ei juhtuks sama mis Rahvaliiduga, mille osavad justiitsmõrvarid tapsid. Foto Indrek Veiserik

Jaga |