Elu maksumuutuste tõmbetuules

Esimeses pöördumises valitsuse ja Riigikogu poole avaldasime muret kava üle tõsta kütuseaktsiisi, sest see hoogustab kõigi kaupade ja teenuste hinnatõusu. Paljude pensionäride ja teiste väiksema sissetulekuga inimeste kõhnas rahakotis napib juba täna vahendeid hädavajaliku muretsemiseks, kuid kütuseaktsiisi tõusuga kaasnev hinnatõus toob kaasa vaesuse süvenemise ja sotsiaalse ebakindluse kiire kasvu.

 Erilist muret teeb toiduainete, teenuste ja transpordi hinnatõus maainimestele. Maal puudub tasuta ühistransport nagu see on Tallinnas, et võiks sõita keskusesse ostma toiduaineid või arstiabi saama.

Eelpooltoodud põhjustel nõudsime oma pöördumises, et valitsus loobuks kütuseaktsiisi tõstmise kavatsusest.

Teises avalduses protestisime valitsuskoalitsiooni kava vastu langetada sotsiaalmaksu 1% võrra, sest selle otsuse jõustumisel laekuks riigieelarvesse ligi 90 miljonit eurot vähem sotsiaalmaksu. (Selguse mõttes lisan selle summa Eesti kroonides – 1,5 miljardit!) Pole kahtlust, et selle tagajärjel halveneb ja kallineb veelgi arstiabi kättesaadavus, pikenevad järjekorrad eriarstiabi saamiseks ja haiglaravile. Paljud lugejad teavad omaenda kogemustest, kuivõrd raske on pääseda eriarsti juurde või et operatsioonile pääsu tuleb oodata kuid. Omaosalus ravimite eest tasumisel on Eestis niigi mitu korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt (meil ligi 50%, EL-is keskmiselt 9%).

 Sotsiaalmaksu langetamisel võivad väheneda ka pensionid. Eesti pensionid on juba täna eurotsoonis ühed väiksemad. Eakate sissetulekute poolest oleme 28 Euroopa Liidu riigi seas eelviimased! Eestis elab allpool vaesuspiiri umbes kolmandik pensionäridest. Neist ligi 100 000 on eakad, kel pärast kommunaalkulude tasumist ja hädavajalike ravimite ostmist jätkub toidule vaid üks-kaks eurot päevas!

Eestile on Brüsselist korduvalt ette heidetud madalaid töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensione, kuid positiivseid muutusi ei ole ega tule. Meie pensionäride vaesust on märgatud teistes riikides, kuid seda ei taha tähele panna meie riigijuhid. Viimati imestas Briti teadlane Alan Walker, kes osales Tallinnas rahvusvahelisel foorumil MoPACT: „ Oh mu jumal! Ma teadsin, et pension on Eestis väike, aga et nii pisike, poleks oodanudki! Selle rahaga ei saa ju ära elada terve kuu. Inglismaal on pension viis korda suurem!”

 Eesti suurima liikmeskonnaga pensionäride organisatsioon – Keskerakonna Seenioride Kogu – on korduvalt oma avaldustes valitsusele ja Riigikogule toonud välja arve, mis näitavad, kui madalad on meie pensionid võrreldes teiste riikidega. Oleme valitsusele meelde tuletanud: Euroopa Liidu liikmesriik Eesti peab hakkama täitma EL pensionistrateegiat, mis kohustab liikmesriike tagama, et eakad ei satuks vaesusriski. Me oleme küsinud valitsuselt sedagi: millal Eesti kavatseb ratifitseerida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 23 sätestatud õiguse vanurite sotsiaalkaitsele ning artiklis 30 sätestatud õiguskaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest?

Vastuseid oma pöördumistele ja avaldustele pole me saanud. See näitab Reformierakonna juhitud valitsuste suhtumist eakatesse.

Pensionärid on lojaalsed ja kohusetundlikud riigialamad, kes on andnud oma tööpanuse, et Eestist saaks euroopalik riik. Kavatseme ka edaspidi võimetekohaselt panustada, et elu Eestis edeneks. Seepärast nõuame, et valitsusliidu poliitikud loobuksid kavadest maksupoliitiliste otsuste abil muuta meie vanaduspäevad vaesemaks ja pilvisemaks.

Analüüsige hoolikalt ja südamega vanema põlvkonna majanduslikku olukorda ning leidke võimalus austada nende tööd väärika pensioniga!

 Me ei nõua euroopalikku pensioni, vaid elamisväärset sissetulekut!

KESKMÕTE: Meie pensionäride vaesust on märgatud teistes riikides, kuid seda ei taha tähele panna meie oma riigijuhid.

 ELMAR TRUU, Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu esimees, Riigikogu eksliige

Jaga |