Positiivset muutust on vaja

MATI ANTON, ökonomist,      07. juuli 2004


Ikka on olnud nii, et riigielu (küllap ka euroelu) rasked probleemid hakkavad lahenema ja inimeste elu reaalselt paranema prioriteetide paikapanemisest (loe: raudsest kokkuleppimisest) elukorralduse põhiväärtustes.

Moraalse ja eetilise kriisi tingimustes saab edasiviiv kokkulepe (ka rahvuslik) sündida siis ja ainult siis, kui ELi maandununa mõistame koosmeeles hukka perestroika ja IME aegadest alguse saanud ja aina süvenenud Euroopa tavadele vastuvõetamatu sotsiaalpoliitikat eirava üliliberaalse moraalitusel põhineva riigielu ülesehitamise skeemi:
V1 V2 V3 … VTV
Eri liiki vassimised (V1) on Eesti elu muutnud tragikoomiliseks (meeldib ajakirjandusele). Valetamine (V2) ja pooltõdedega manipuleerimine (ka elu põhivaldkondades) on valitsejate ja elanikkonna vahelise usalduskriisi (ka vihkamise) peapõhjuseks. Varastamine (V3) kõikjal – vallamajast viljasalve, teatrist Toompeale jne on nn Uus-Eestis saanud aina uusi vorme ja meetodeid. NLi pärandiga ei ole siin küll midagi pistmist. EList on aga uut lisa oodata – ikka suurvargaid. Riigivõim (eelkõige poliitikud) on aga arendanud vilumusi ja tahteomadusi kõige eeltoodu varjamiseks (VTV). Ühel on vilumus ja teistel tahe seda varjata!
Võltsmoraaliga uhkustamine sai uut hoogu juurde koos eurojuhtimise hoogustumisega 1997. aastast ja kestab edasi. Ühiskondliku leppe tekst (ML, 18.09.2003) ei nõua aga kõlbelisest saastast vabanemist!
Teisalt – isikuvastaste kuritegude arv püsib ikka 6–10 korda kõrgemana võrreldes teiste ELi maade näitajatega. Kes tahtis sellist riiki?
Eurojura tõusu algaastail reastasid sotsiaalteadlased omavalitsused:
1.mittevaene – 35
2.vaesusriskis – 86
3.vaesuses – 47
4.otsese vaesuses – 86
Millises külas, vallas, linnas elad sina, kaasmaalane, ELi maandununa? Mina oma koduvalla seisundit ei tea seisuga 1.05.2004. a!!??

Eesti riigil on oht end surnuks valitseda
Valdamata koondteemat "Olukorrast riigis" ei ole tõsimeelseid muutusi võimalik kavandada. Vaja on teadlaste süvauuringuid, kaasata sellesse töösse ka üliõpilasi ja gümnasiste. Riigielus on vaja võtta positiivne suund, mille kandvaks talaks on kompaktne reegel A1 A2 A3 … ATV, kus A1 = ausus, A2 = asjalikkus, A3 = arukus (kompetentsus). Eeltoodu pinnal saab arendada ja hinnata analüüsi (ikka süvaanalüüsi) tahte ja võime olemasolu (ATV). Nulltolerantsi tuleks rakendada riigi vara ja raha heaperemeheliku kasutamise kindlustamiseks, võidelda korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu – sellega võiks uus poliitika täna piirduda!
Kõigis riigielu kujundamise (ka uuendamise) valdkondades saaks kasutada Lauri Leesi sõnastatud ammutuntud põhimõtet: "Sümbolistliku luule asemel on vaja realistliku proosa kirjutamist." Projektide kirjutamine ei saa olla riigi ülesehitamise aluseks! Perioodi "Läits, kudas läits" I etapp on ju lõppenud. Suured kõrgused (NATO, EL, eestimaalaste vara laialijagamine-tassimine) on ületatud. Ja ikkagi – Eesti riigil on suur oht end ise surnuks valitseda, kulutades selleks pool SKPst. Põhivarad (ehitised, teed, maa ja mets) hävinevad aga kiiremini uuendustest.
Lausliberaalsusega on loodud liialt palju logelemist, distsiplineerimatust, alkoholismi ja vastutamatust …
Riigisekretär Heiki Loot pani kõigile tuntud tõe arvudesse: "Eesti valitsused on kolmel viimasel aastal endale võetud kohustusi-tööülesandeid täitnud 33,1–61,5% ulatuses. Samal ajal põrutas Riigikogus riigikontrolli peamees Mihkel Oviir: "Ametnikud said aasta jooksul miljardi (865 miljonit) ebaseaduslikku palka." Peakontrollija põrutas kõvasti õpetajate kokkulugemise kõrvalt, kuid miljardilised vargused ei ärata rahvaasemikke tegevusele. Riigikogulased "valitsevad" nõukogudes. Eesti demokraatia alustest ei saa ma aru, kuid tahaks küll.
Arvan ehk õigesti, et Ühiskondliku Leppe Sihtasutus töötagu ikka ühiskondlikult (ilma palgata), Presidendi Akadeemiline Nõukogu töötagu aga nüüd koos riigikontrolliga.

Toimiv ja kõikehõlmav (ka omavalitsusi) arveraamat
tuleb sisse seada Riigikogu juures. Koosmeeles tegutsemine riigi rahaasjade maastikul võib viia sügaviku vähenemisele rahva ja võimu vahel. Taotlused 2005. aasta riigi eelarvesse on ministeeriumid esitanud (vt PM, 1.04.2004). Kulude taotlusi on nüüd vaja maksumaksjatega arutada. Alustama peaksid koheselt suurtaotlejad (põllumajandus-, välis-, sise-, keskkonna- jt) ministeeriumide juhtametnikud. Lõhet aitaks vähendada kindlasti:
1.Lähiajaloo kirjapanemine tegelike faktide põhjal.
P.S. SKT elaniku kohta on kaks korda väiksem kui Sloveenias, väiksem kui Poolas, Tšehhis ja Ungaris …
2.Lõpetada tuleks täielikult poliitilised tühjad sõnakõlksud (korras riik, võta võim, riigikogulastele ei ole hoidjat vaja, Eesti Nokia jne, jne).
3.Lõpetada tuleks suurte inimrühmade (pensionärid, invaliidid, euroskeptikud) ja kõigi Eestimaa inimeste mõnitamine valitsusaparaadi ja poliittegelaste (Lennart Meri, Siim Kallas jt) poolt. Põhiseaduse § 12 on täitmiseks kõigile. Siinkohal tuleb nõustuda Ülo Vooglaiuga (PM, 27.02.2004): "Käputäis valitsejaid on irdunud rahvast. Põhiküsimus on selles, kas sa oled subjekt või manipuleerimise objekt."
4.Lõpetada tuleks ühiskonna arvel naljategemine. Eestimaa vajab ka uurivat ajakirjandust.
5.Riigikogus tuleks ratifitseerida Euroopa sotsiaalharta ja asuda seda täitma. Alustada on inimlik ja õiglane kõige nõrgematest – puuetega inimestest. Eesti valitsuse 16.05.1995. aasta otsus "Võrdsete võimaluste standardreeglid" ootab elluviimist kümneaastase hilinemisega!!!
6.Rakendada tuleks kõikjal ja kõiges optimaalsuse printsiipi. Alustada võiks Riigikogu liikmete vähendamisest 71-le. ELis on rahvaasemike palgad 1,5–3,0 keskmise palga tasemel.
Eestimaal on õigem võtta lähtealuseks siinne miinimumpalk.
Poliitiline maastik vajab jätkuvalt korrastamist. Seda tööd saavad teha küll tulemuslikult ainult valijad.
Piiratud riigielu käsitlusega on meil võimutsenud Isamaaliit ja reformipartei. Tulemused on meil kõigil teada. Tõsiseltvõetavaid tundemärke ei näita mõõdukate muutumine sotsiaaldemokraatlikeks ka Padari juhtimisel.
Praegu ei ole aga tundemärke mõne uue partei sünnist. Edaspidi on valijatel vaja nõuda erakondadelt kirjalikke programme ja süvaanalüüsi valdamist koondteemal "Olukorrast riigis".

Loome endale raskusi, et neid ületada
Täna saame Eestimaa ühiskonna põhiprobleemid ja põhiraskused väljendada
märkide TÄNA ja TÄNAV abil.
Tööhõive (T), samuti kõik ülejäänu tööga seonduv on põhiprobleem, kuid komplitseeritud. Äpulikkus (Ä) riigielu reaalsel korraldamisel on käegakatsutav. Tõsi, siin on tegemist nii subjektiivsete kui ka objektiivsete teguritega. Kuritegevus ei ole kontrolli all, normaalsest kaks korda väiksema arvu laste õpetamise ja kasvatamisega ei tulda normaalselt toime. Samal ajal ei jätku õpetajaid, arste, politseinikke … Riigielu kõrgtasandil esineb endiselt lontruslikku äpulikkust ja see on väga halb. Kümne aasta jooksul ei ole sirgunud ühtegi tõsimeelset riigimeest (ka naist)!? Narkomaaniaküsimused (N) on ikka veel kauged ja võõrad. EL elavdab tunduvalt narkokuritegevuse kasvu.
Soomes nägi see välja nii.

Rasked narkokuriteod ja eestlaste osavõtt
.............1998.......1999....2000.....2001....2002
Soomlased.....573........873.....609......715.....597
Eestlased......25.........86......68.......68.....138
Kokku.........633.......1049.....763......917.....801

Soome narkokuritegudes ei ole eestlased äpud! Teada aga on, et narkomaaniaga saab otseselt seostada HI-viiruse levikut, prostitutsiooni, röövimisi jne.
Alkoholism (A) on eestlastele tuntud nähtus. Täna saame kinnitust tõsiasjale: "Loome ise endale raskusi, et tunda rõõmu nende ületamisest." Positiivsed tulemused ei tule siin ka kergelt, võivad tulemata jäädagi. 2003. aastal pidasid politseinikud kinni ühe kolmandiku alaealisi joodikuid rohkem kui aasta varem. Õpilased joovad koos õpetajaga, parteiveteranid noorparteilastega. Juuakse kõike ja kõikjal ning 24 tundi ööpäevas. Roolijoodikute arv kasvab ka pidevalt.
Olukorda tänavatel, kodudes jm on vaja parandada, ehitada juurde vanglaid, laiendada vanglaelu (V) kaks või … Alustada tuleb siin küll kahest otsast korraga. Öine viinakeeld saab mõju avaldada selle rakendamisel kogu Eestimaa ulatuses. Soomes on viimastel aastatel otsesed kulutused alkoholismi vastu võitlemisel olnud 7,5–10,0 miljardit krooni aastas.
Elu ELis väärib järeletegemist küll – 20%vaesemate ja rikkaimate sissetulekute erinevus on 4,8 kordne (Soomes ainult 3,6 korda).
Sotsiaalkulude osakaal SKPst oli ELis juba 1990. aastal kõrge (25,5%), 2000. aastaks tõusis see keskmisena 27,6%-le. Rootsi, Taani, Prantsusmaa on ületanud siin 30%-lise rajajoone.
Samal ajal on ELis näivust ja bürokraatiat palju, ka korruptsiooni ja varastamist.
Reaalse terrorismiohu on loonud meile meie enda välispoliitiline tegevus.
Ökonomistina ei usu ma ELi riikide majanduskasvu olulisse suurenemisse. Venemaa ja Aasia riikidest sõltuvalt võivad tulla uued tagasilöögid. Euroopa Liit avardab Eestimaa inimeste valikuvõimalusi ja seda nüüd ning pärast tööjõu liikumise piirangute lõppemist.
Soome sotsiaalteadlased ja riigiametnikud on ausad, avaldades netopalkade ostuvõime erinevates ELi riikides (võrdlus %-des):
..................Norra..Saksamaa*..Suurbritannia..Itaalia
Meditsiiniõde....+ 15,0....+ 25,0........+ 40,0.......+ 2,0
Keskastme õpetaja+ 15,0....+ 70,0........+ –.........– 20,0
Müüja...............+ –....+ 20,0........– 8,0........+ 2,0
Autobussijuht.....+ 8,0....+ 25,0........– 10,0......– 18,0
* Nordheim-Westfalen

Sama ootame ka Eesti ametnikelt.
Soomes on üldine maksukoormus 45,0%, see on suhteliselt kallis maa.
Eesti valitsuselt ja Riigikogult ootavad vähekindlustatud inimesed toiduainete käibemaksu alandamist. Tulumaks jäägu endisele tasemele.
Ausus, asjalikkus ja arukus on mõõdetavad ja hindamist väärt suurused.
Käes on aeg teenida rahvast ja edendada oma riiki, mitte raha.

Koosmeeles tegutsedes võib jõuda üksmeelele.

Eestimaa Nokia on tarbetu hämamine.

Vanglates kinnipeetavate kaasmaalaste (ka teiste eurooplaste) hulga ja vanglatöö parema tulemuslikkuse saavutamine (loe: pättide kinnihoidmine ja ümberkasvatamine) on palju raha ja mõtestatud sihipärast tegevust nõudev raske töö.

Eesti on kuritegelik maa! Soomlased suurendasid oktoobrist 1999 kuni oktoobrini 2002 kinnipeetavate arvu 2753-lt 3721-ni (turvallisuustalgot). Välismaalaste arv aga kahekordistus 310-ni. Tänaseni ei peeta õigeks ega vajalikuks 4000 piiri ületamist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)