Ühest ajaloolaarist

JAAN NIIN,      17. aprill 2002


Mart Laari juhtimisel valminud õpiku "Ajalugu 5. klassile" (kirjastus AVITA 1997) leidmine kauplustest oli võimatu. Nüüd, kui olen seda lähemalt uurinud, arvan, et õpilaste suur armastus selle õpiku vastu oli tingitud kuulsast ja kiidetud peaautorist, kaunist köitest, ilusatest piltidest ja mis tähtsaim -haridusministeeriumi kinnitusest, et õpik vastab õppekavale.

Kuid selle õpiku järgi õppides ei tohi kõike kirjapandut võtta tõena. Silmas tuleb pidada asjaolu, et uusima ajaloo tähtsate pöörete kirjeldamisel on kajastamata jäänud osa olulistest sündmustest ja neid juhtinud inimestest.
Näiteks on leheküljel 10 (ptk 1, Eesti Vabariik) trükitud, et meie hümni viisi autor on soomlane Frederik Pacius, kes oli siiski saksa päritolu soome helilooja, viiuldaja ja dirigent. Aga leheküljel 17 (ptk 3, ajaarvamine) on antud täiesti vale teave: "Näiteks kui sõda peeti aastail 450 - 490 eKr, siis öeldakse, et see toimus viiendal sajandil enne Kristust". Tegelikult ju enne Kristust toimunud sündmuste puhul kasutatakse aastate tagurpidi numeratsiooni ja ajaarvamise tunnustatud reeglite kohaselt peeti see sõda aastail 490 - 450 eKr.

Kuhu kadus IME?

Õpiku eelviimases peatükis (57) loetletakse ja kirjeldatakse sündmusi alates kevadest 1987, kui avalikustati ja likvideeriti fosforiidi kaevandamise ohud ning peatükk lõpeb Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991.
Minule kui ökonomistile jääb täiesti arusaamatuks, miks on sügisel 1987 tehtud IME-ettepanek ja sellega seonduv õpikus täielikult mahavaikitud, kuigi just see sündmus mõjus rangelt tsentraliseeritud süsteemiga suurriigi põhidogmadele tõelise pommina. Ka Rahvarinde loomine aprillis 1988 oli väga tähtis ettevõtmine, kuid kahjuks pole õpikus mainitud selle põhitegevuse olulist sisu ja ka eeskuju teistele riikidele ning on piirdutud ainult kahe ühepäevase ürituse nimetamisega, et Rahvarinne korraldas Tallinnas 11. septembril 1988 suure 300 000 osavõtjaga meeleavalduse ja 23. augustil 1989 koos Läti ja Leedu rahvarindega "Balti keti".
Õpikus pole eesti rahva tolle aja ettevõtmisi ja tegevussuundi vastavalt nende ajaloolisele tähendusele, kaalukusele ja asja sisule kirjeldatud. Eeltoodut ilmestab ka tõsiasi, et taasiseseisvumise aja tähtsamatest isikutest on märkimist väärinud ainult helilooja Alo Matiisen, kes kirjutas uusi isamaalisi laule; Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste, kes nõudis meeleavalduse ajal Eesti iseseisvuse taastamist; kunstnik Heinz Valk, kes oli laulva revolutsiooni tuntuim kõnemees ja laulja Ivo Linna, kes laulis üheskoos rahvaga isamaalisi laule.
Kuna viimases peatükis (58) lisanduvad nimekirja veel peaminister Mart Laar ja president Lennart Meri, siis saabki noor õppur sellest "ajaloolaarist" teada, et Eesti ajaloos oli aastail 1987-1997 kokku kuus märkimist väärinud isikut.

Tähtsaim mees on Laar

Peatükist 58 saab tulevane riigi ülesehitaja teada ka raskustest, mis tuli alguses ületada, kui nappis raha, kaupa ja kütust; kuidas tehti uuendusi ja uus põhiseadus ning valiti Riigikogu, mis kinnitas peaministriks Mart Laari. Selle kohta loeme õpiku 223. leheküljelt: "Peaminister on Eesti riigis kõige tähtsam ametimees. Riigikogu valib ka presidendi, kes on riigi kõrgeim esindusisik. /.../ Riigikogu valis presidendiks Lennart Meri ja nimetas peaministriks Mart Laari, kes moodustas valitsuse. Eesti asus kiirete muudatuste teele. Esimeseks sammuks oli oma raha kasutuselevõtt."
Nõnda lk 223 teksti, alates "riigis kõige tähtsama ametimehe" mainimisest, järjest lugedes ja jättes mõne kõrvalise lause vahele, jääb mulje, nagu oleks peaminister Mart Laari ametisse astumise järel olnud tema esimene samm oma raha kasutuselevõtt.
Tegelikult tuli meie oma raha käibele neli kuud ja üks päev enne Mart Laari peaministriks panemist. Õpiku peaautor sai kuulsaks hoopis rahareformi käigus kogutud rublade mahaäritsemisega, aga seda võiks kajastada õpiku parandustega kordustrüki täiendav 59. peatükk.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)