Vladimir Lebedev Eesti Vabariigi Riigikogu pensionäriks

Õhtulehe artikli preambula on järgmine: „Ajal, kui Eesti vabadusvõitleja Tiit Madisson otsib süüa prügikastist, hakkab ENSV Ülemnõukogus Eesti iseseisvuse vastu hääletanud Vladimir Lebedev kahe kuu pärast sellesama riigi käest kopsakat parlamendipensioni saama."

Kes on Lebedev?

Laiemale üldsusele meeldetuletuseks, et see mees oli üks ässitajatest, kelle juhtimisel 15. mail 1990 Toompeale Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi, eesmärgiga kukutada alles mõni kuu ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaministri Edgar Savisaare ajalooline raadiopöördumine, mispeale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud sundisid märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

15. mail 2012 möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest Toompeal, kus valitsuse toetuseks välja astunud rahvas andis valitsusele kindlustunde valitud tee jätkamiseks. Tolle päeva sündmusi on tõlgendatud erinevalt, ühed nimetavad seda päeva Eesti rahva tipphetkeks, sest see ühendas kogu rahva võitlusse Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest. Aga on ka neid, kes peavad toona sündinut provokatsiooniks.

Kes kuidas 20. augustil hääletas?

1991. aasta 20. augusti hilisõhtul toimus Toompea lossis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest hääletus. Vladimir Lebedev viibis saalis ja osales hääletamisele eelnenud läbirääkimistes, kuid ei võtnud osa hääletamise protseduuridest. Seega võeti Eestile väga vajalik otsus vastu tulemusega: poolt 69, vastu 0, erapooletuid 0. Lebedev ei andnud hääletamisel oma häält Eesti iseseisvuse vastu ega jäänud ka erapooletuks. Ta lihtsalt ei osalenud hääletusel.

Väga tähtis oleks olnud võtta otsus vastu 70 poolthäälega, sest sellisel juhul oleks meie iseseisvumise otsus olnud kehtiv ka Nõukogude konstitutsiooni muutmise normide järgi. Kahjuks see nii ei läinud, sest kohal olnud Kaido Kama jättis hääle andmata, kuigi paljud palusid tal seda teha. Kama lahkus kogunisti hääletamise ajaks saalist.

Vladimir Lebedevi võis näha viis aastat tagasi figureerimas ka nn pronksiöö sündmuste keerise telepiltides, aga mis rolli ta seal täitis, on seni selguseta.

Kõigi lähiajaloo sündmuste täpsustamiseks palub Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatus inimesi, kes oma ametikohuseid täites viibisid tol ajaloolisel maipäeval Toompea lossis, Lossi platsil või muudel Toompea lossi ründamisega seotud objektidel; ja samuti neid tuhandeid julgeid, kes saabusid sinna raadios kõlanud appikutse peale; ning samuti neid, kes osalesid 1991. aasta jaanuari- ja augustiputši sündmustes, - kirjutada meile oma mälestustest!

Kõik meenutused palume saata e-posti aadressil: kodukaitse@gmail.com

Informatsioon Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi kohta on kättesaadav: www.kodukaitse.ee

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse nimel

AADU JÕGIAAS, HENN KARITS ja ENN VIIDU

[pildiallkirjad]

Vladimir Lebedev ei andnud hääletamisel Eesti iseseisvuse vastu häält ega jäänud ka erapooletuks.

Kaido Kama jättis iseseisvuse poolt hääle andmata, kuigi paljud palusid tal seda teha. Kama kogunisti lahkus hääletamise ajaks saalist.

Jaga |