Odav armastus läheb kalliks maksma

Meeleavaldus, millest korraldajad kavandasid osa võtma kuni tuhat inimest, kujunes oodatust palju rahvarohkemaks. Osales üle kolme ja poole tuhande inimese, mis tõestas selgelt, et inimesed on mures oma riigi tuleviku ja omaenda homse päeva pärast.

Kuna peaminister Ansip ammutab informatsiooni ainult  valitsusekuuleka õukonnapressi kaudu, siis ta vist ei saanudki teada, et tema tagasiastumist nõudis nii palju inimesi: eestlased ja venelased, noored ja vanad, tallinlased ja teiste linnade-valdade rahvas üheskoos. Ega Ansip muidu ei oleks ajakirjaniku küsimustele küüniliselt vastanud, et kusagil oli vist mingisugune pidu, kus lauldi, või et see vist mingisugune simman või Keskerakonna valimisüritus oli.

Kahju, et peaminister ei tunne eesti rahvast, keda ta tahab iga hinna eest valitseda. See rahvas võitlebki enda õiguste eest lauldes. Tõenäoliselt arutlesid samamoodi, nagu Ansip täna, ka Kremli kõrged parteituusad Moskvas 1988. ja 1989. aastal. Arutlesid, et näe - on üks imelik rahvas, tuleb kokku ja laulab ning teeb seda isegi öösel; ju nad ühed ohutud ullikesed on. Isegi kurikuulus KGB laskis end ära petta. Lauluga juhiti riik okupatsioonisadama ahelatest vabasse vette. Ei põletatud autosid, ei lõhutud aknaid, ei rüüstatud poode. Võib-olla peaminister sooviks, et oleks toimunud midagi sellist, mis tema ja ta valitsuskabineti liikmete initsiatiivil korraldati 2007. aasta aprilliööl? Võib-olla siis oleks ka Ansip aru saanud, et kusagil kaugel, rahva seas, on keegi ka tema tegevuse ja tegevusetuse vastu.

Lugupeetud peaminister! Eestlased ongi oma raskemad lahingud pidanud lauldes. Laulsid end suure ja võimsa riigi ikkest vabaks, asi see siis Andrus Ansipi ja Reformierakonna ikkest vabaks laulda ei ole! Arvake pealegi, et tegemist vaid mingi tühise simmaniga, nautige pealegi õukonnaajakirjanike magusat juttu kuninga imeilusatest riietest ning kuninga enneolematutest saavutustest riigi ja rahva õitsengu nimel.

Saabub  aeg, kus kuningas kuuleb, et ta on juba ammu alasti. Igapäevaelu ilmestab üha suurematel tuuridel pöörlev valimisvõitlus, kus Reformierakonna saadikukandidaadid eesotsas kõige kaunimate isenditega pakuvad armastust. Mõni teab öelda, et selline pakkumine olla üks kõige vanem kaup, pärit inimkonna ajaloo koidikult. Seda pakutakse nüüd küll Haaberstile, küll Lasnamäele, küll Tallinnale, küll maakondadele, küll igale valijale personaalselt. On tuntud tõde, et kaup, mida iga nurga peal pakutakse, ei saa ju kuidagi kallis ja väärt kraam olla. See kaup ei ole sageli enam midagi väärt ja kipub pigem kätte jääma või  riknema.

Valijad, kellele reformistid oma käärinud armastust peale suruvad, peaksid ettevaatlikud olema ja  uurima, mis on juhtunud nendega, kes selle kauba õnge varem on läinud. Näiteid ei ole tarvis kaugelt ega kõrgelt otsida. Eesti riigile on Reformi-armastust kaela määritud juba üle kahe aasta. Ja mida me näeme? Majanduslangust kuusteist protsenti. Ligi sada tuhat töötut, keda ähvardab peavarjuta jäämine. Väiksemaks kärbitud palgad. Jõhkralt tõstetud maksud. Kõige suuremasse hädasse on lükatud kõige nõrgemad - lapsed (vähendatud raha lasteaedadele ja peretoetustele) ning vanad (ravimite hinnatõusud ja likvideeritud matusetoetus). Nooremate ja tublisti töötavate inimeste pensionisambale on Ansipi riik kriipsu peale tõmmanud. Töölt saab vallandada SMS-iga.  Politseinike motivatsiooni tulemuslikult töötada kõigutatakse kõvasti. Suure trummipõrinaga välja kuulutatud programm „Igale lapsele lasteaiakoht" on ilma igasuguse põrinata lõpetatud, ilma et oleks jõutud alustadagi.

Omavalitsuste rahakott tõmmati jõuga tühjaks poole eelarveaasta pealt, ja kohe pandi valjult  kisama: "Keskerakond süüdi! Savisaar tegi!" Valitsusliidu juhtiverakond peab ennast ülal nagu paha laps, kes teeb nurka ja näitab näpuga venna peale: tema tegi!

Eesti valijarahvas võiks juba hakata harjuma, et kui on kuulda kõva kära, et Keskerakond jälle midagi tegi, siis tuleb hakata mõtlema, et missugust oma pattu see Reform nüüd jälle varjata üritab. Siia loetellu mahtus vaevalt kümnendik nurjatustest, mida reformarite "armastus" Eesti riigile kaela on toonud. Odav armastus, nagu me täiskasvanud inimestena kõik teame, võib väga kalliks maksma minna.

Hoidku Jumal ja me kõik koos Tallinnat ja Eestit sellise hirmutava armastuse eest. Meie tubli ja töökas rahvas ei ole uut õnnetust ära teeninud.

 KALEV KALLO, Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |