Nädal Euroopa Parlamendis

Olukord Gazas

Istungjärku avades tegi EP president Hans-Gert Pöttering avalduse olukorra kohta Lähis-Idas. Ta rõhutas, et EP-le ei ole vastuvõetav vägivalla jätkumine selles piirkonnas. Gaza sektori elanikke tuleb aidata ning sealne humanitaarolukord ei tohiks mingil juhul halveneda.

Pötteringi sõnul tuleb Gazas saavutada püsiv relvarahu, piirkonnas on vaja tagada täielik humanitaarabi juurdepääs ja peab intensiivistama rahuprotsessi. Ta kutsus mõlemat osapoolt üles vägivalda lõpetama, sest Lähis-Ida probleemi ei ole võimalik lahendada sõjaliste vahenditega – vaid dialoog ja läbirääkimised toovad sellest kriisist välja.

EP presidendi avaldus päädis Gaza olukorra arutamisega. Enamik kõnelnud parlamendiliikmetest kutsus konfliktipooli üles kehtestama kohest relvarahu.

Euroopa Nõukogu (EN) esindajana esinenud Tšehhi välisministri Karel Schwarzenbergi arvates olevat kriisi lahenduse kontuurid näha. Olulisim on peatada Hamasi raketirünnakud Iisraeli vastu ning lõpetada Iisraeli sõjalised aktsioonid.

Euroopa Komisjoni (EK) voliniku Benita Ferrero-Waldneri sõnul on sellel konfliktil negatiivne mõju kogu regiooni stabiilsusele. Vaja on alustada poliitilisi läbirääkimisi niipea kui vaenutegevus lõppeb. Kuigi nii Iisrael kui ka Hamas lükkasid tagasi ?RO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr. 1860, loodab Ferrero-Waldner, et Egiptuse ja Türgi abiga leitakse peagi vettpidav lahendus.

Euro sai 10-aastaseks

Euro võeti EL-is elektrooniliste maksete puhul ametlikult kasutusele 1. jaanuaril 1999. Sularahana tuli euro kasutusele 1. jaanuaril 2002. Praeguseks on euro käibel 16 liikmesriigis: Austrias, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Madalmaades, Maltas, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias ja Soomes.

Euro 10. sünnipäeva puhul esinesid Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, Eurogrupi president Jean-Claude Juncker, EK volinik Joaquin Almunia ja endine Prantsusmaa president Valery Giscard d’Estaing.

EP president H.-G. Pöttering rõhutas pidulikku istungit avades euro kasutuselevõtu tähtsust ja selle vääringu olulisust ühisturu kindlustamisel. Ta tuletas meelde, kui palju oli 10 aastat tagasi skepsist euro kasutuselevõtu pärast, aga täna on usaldus euro vastu  ääretult suur. See on toonud edu ettevõtetele ja majandusele. Eurost on saanud majandusliku stabiilsuse sümbol.

J.-C. Trichet rõhutas, et rahaliidu algusaastail tuli tegelda keeruliste ülesannetega – vaja oli luua keskpank ja stabiilne uus valuuta. Tänaseks on ees uued väljakutsed, millega hakkama saamiseks on eelkõige vaja rakendada stabiilsus- ja kasvupakti. Trichet pidas tähtsaks euro kasutusala laienemist.

J.-C. Junckeri hinnangul on Euroopa demonstreerinud võimekust välja töötada ambitsioonikaid plaane ja neid ellu viia – euro on üks selle märke. Ta nentis, et euro tagab küll stabiilsuse majanduslikult keerulistel aegadel, kuid sellest hoolimata on 2009. aastal ees rasked ajad.

Prantsusmaa endise presidendi V. Giscard d’Estaing'i kõne oli silmapaistvalt riigimehelik. Ta tundis uhkust, et 10 aastaga on eurost saanud tähtsuselt teine vääring maailmas, ning hoiatas ambitsiooni eest muuta euro tähtsuselt esimeseks. Edukas haldamine on eurost teinud majanduskriisi vastase  tugeva kilbi.

Läti Vabariigi presidendi tervituskõne

Seekordsel pidulikul istungil külastas EP-i Läti president Valdis Zatlers. Ta ei esinenud kooliõpetajaliku kõiketeadjana nagu meie president, vaid enesekriitiliselt ja võimalusi pakkuvalt.

Zatlersi hinnangul on Lätis demokraatia tugevnenud ja investeerimiskliima paranenud. Tagatud on inimeste, teenuste ja toodete vaba liikumine ning Läti häält on Euroopas kuulda. Samas tuleb Lätil olla enesekriitiline ja mõista, et tehtud on vigu: pärast Euroopa Liiduga liitumist jäädi loorberitele puhkama, mistõttu Läti ei suuda alati ära kasutada EL-i pakutavaid võimalusi, samuti pole piisavalt keskendutud euro kasutuselevõtule. Kuid ka kõige euroskeptilisem inimene Lätis peab Zatlersi sõnul tunnistama, et Läti liikmelisus EL-is on kokkuvõttes olnud Läti jaoks kasulik.

Oma kõnes peatus Zatlers ka välispoliitilistel küsimustel. Ta toetas idapartnerluse ettepanekut, mis peab tugevdama EL-i ning Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina vahelisi suhteid, kinnitades Läti valmisolekut anda  panus naabruspoliitika ja idapartnerluse arendamisse, sest ajaloolistel põhjustel on Lätil ses vallas erilist pädevust.

Passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardid

29. juunist 2009 võetakse 30 Euroopa riigis (EL riigid ning Norra, Šveits ja Island) kasutusele biomeetrilised passid. Biomeetrilise passi kasutuselevõtuga kujuneb passi ja selle omaniku vaheline kindel seos, sest väljastatavasse reisidokumenti lisatakse isiku biomeetrilised identifitseerimiselemendid (näokujutis, sõrmejäljed). Eestis väljastatakse biomeetrilisi passe, milles on passiomaniku digitaalne näokujutis, alates 2007. aasta maist.

Reisimisel väljapoole Schengeni piirkonda peab tulevikus kõigil inimestel olema isiklik biomeetriline pass. Laste puhul võimaldab see meede tõsta nende reisimisturvalisust ning raskendab lasterööve ja lastega kauplemist. Eestis kehtib see nõue juba 2000. aastast.

Eraldi fikseeritakse ka sõrmejälgede biomeetrilisse passi kandmise minimaalne vanus – 12 aastat. Alla 12-aastaste sõrmejälgi ei tule passi lisada, sest katsetused näitasid selleealiste sõrmejälgede ebapiisavat kvaliteeti isiku tuvastamisel.

Tšehhi Vabariigi eesistumiskava tutvustus

Tšehhi peaminister Mirek Topolįnek tutvustas oma riigi eesistumiskava. Prioriteetideks on majandus, energeetika ning Euroopa Liidu koht maailmas. Hetkesündmuste tõttu on tähtsal kohal ka gaasitarnete tagatus. Tšehhi Vabariigi eesistumise motoks on "Ilma tõketeta, kuid reeglitega Euroopa".

Majanduse osas kavatseb Tšehhi rakendada G20 viimasel  kohtumisel  ja Euroopa ?lemkogul 2008. aasta detsembris vastu võetud otsuseid. Lisaks on eesmärgiks jätkusuutliku energiapoliitika ettevalmistamine.

Välispoliitika vallas tõi eesistuja esile Lähis-Ida konflikti lahendamise vajaduse ja idapartnerluse tähtsuse. Oluliseks pidas ta Lissaboni lepingu tulevikku.

Euroopa Komisjoni (EK) president Jose Manuel Barroso leidis, et nii gaasi kui ka Gaza osas on vaja tegusid näitamaks EL-i suutlikkust selliste probleemidega tegelda. Gaasitarnete alal  kujunenud probleem on Barroso sõnul "vastuvõetamatu ja uskumatu". Ta oli kriitiline nii Venemaa kui ka Ukraina juhtide sõnapidamatuse pärast ja soovitas pretensioone omavatel ettevõtetel pöörduda kohtusse, liikmesriikidel aga aktiivselt otsida alternatiivseid gaasipakkujaid. Venemaa ja Ukraina usaldusväärsus partneritena on langenud.

Barroso avaldas lootust, et kõik EL-i liikmesriigid tõhusalt rakendavad ühiselt välja töötatud ja vastu võetud majanduse elavdamise kava.

Põhiõiguste olukord Euroopa Liidus aastail 2004–2008

EP kiitis heaks raporti põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus aastatel 2004–2008. Selles dokumendis avaldatakse tõsist muret põhiõiguste sagedaste rikkumiste pärast ning juhitakse liikmesriikide tähelepanu vähemuste ja kodakondsuseta inimeste  diskrimineerimise ning inimeste eraelu puutumatusega seotud probleemidele.

Kodakondsuseta isikud, kes alaliselt elavad liikmesriikides, on EL-is ainulaadses olukorras, sest "teatavad liikmesriigid esitavad neile põhjendamatuid või tingimata mittevajalikke nõudmisi, millega kaasneb diskrimineerimine enamusrühma kuuluvate kodanikega võrreldes".

Tõhusa integratsioonipoliitika puudumine põhjustab sadade tuhandete mittekodanike ja kodakondsuseta isikute tõrjutust töö-, sotsiaal- ja poliitikaelust.

EP on seisukohal, et kõigil asjaomastel liikmesriikidel tuleks ratifitseerida kodakondsuseta isikute seisundi ja kodakondsusetuse vähendamise ?RO konventsioon.

Kuigi vähemuste kaitse kuulub Kopenhaageni kriteeriumide hulka, puuduvad ühenduse poliitikas nii rahvusvähemuste õiguste ühised kriteeriumid kui ka nende miinimumstandardid, puudub ka EL-i ühine määratlus rahvusvähemusse kuulumise kohta. EP soovitas EK kehtestada selline määratlus Euroopa tasandil Euroopa Nõukogu 1993. aasta soovituse alusel. Samuti kutsus EP liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni.

EP rõhutas piirkondlike ja vähemuskeelte kaitsmise ja edendamise vajadust. ?igus kõnelda ja saada haridust oma emakeeles on üks peamisi põhiõigusi Euroopas.

EP oli  seisukohal, et rahvusvaheline koostöö terrorismivastase võitluse alal on sageli kaasa toonud inimõiguste ja põhivabaduste kaitstuse alanemise, eelkõige eraelu puutumatuse õiguse, andmekaitse ja mittediskrimineerimise osas.

Raporti ettevalmistaja oli Leedu konservatiiv.

Pestitsiidide kasutamise alased õigustaktid kiideti heaks

EP kiitis heaks kaks pestitsiidide kasutamist puudutavat õigusakti, millega keelustatakse mõnede eriti ohtlike ainete kasutamine. ?ldjuhul keelatakse ära ained, mis on genotoksilised, kantserogeensed, paljunemisvõimet või sisenõresüsteemi kahjustavad või bioakumuleeruvad ja toksilised. Kokku leiab EL-s keelustamist 22 ohtliku aine kasutamine.

Kui mõni aine ei vasta tulevikus ohutusnõuetele, aga on taimekaitse seisukohast väga oluline, võib sellele ainele anda ajutise heakskiidu (maksimaalselt 5 aastaks). EL-is heakskiidetud toimeainete nimekiri on aluseks riiklike kasutuslubade andmisel.

EL-is keelustatakse pestitsiidide pihustamine õhust.

Liikmesriigid peavad samuti tagama erimeetmete rakendamise veekeskkonna ja joogivee kaitsmiseks pestitsiididega saastamise eest. Lisaks tuleb keelata pestitsiidide kasutamine või piirata nende kasutamist miinimumini kõigil aladel, mida kasutavad üldsus või tundlikud elanikerühmad, nt parkides, avalikes aedades, spordi- ja puhkealadel, koolialadel ja mänguväljakutel, avalike tervishoiuasutuste läheduses.

Venemaa/Ukraina gaasitarne-vaidlus

Venemaa ja Ukraina vahelise nn gaasisõja arutelul rõhutati lisaks poolte käitumise kritiseerimisele taaskord Euroopa ühtse energiapoliitika olulisust. Korduvalt on selle vajadust rõhutanud ka liikmesriikide valitsusjuhid, aga kui läheb ühisotsuse tegemiseni, peetakse ikkagi endi hetkehuve tähtsamaks. Nii ei jõutagi EL-is  ühtse poliitikani.

Euroopa Komisjoni voliniku Andris Piebalgsi sõnul on tegemist kõige tõsisema energiakriisiga EL-i ajaloos ja et see on kohati võrreldav 1970. aastate naftakriisiga. Tema sõnul on EL saatnud kohapeale oma vaatlejate grupi ja täitnud kõik omapoolsed lubadused. Samas on gaasitransiidiga ikkagi tõsiseid probleeme. Ta rõhutas, et osapooltel tuleb lahendada tehnilised probleemid ja jätkata gaasitarneid EL-i riikidesse.

Igal juhul on mõlema gaasitarnijast riigi maine Piebalgsi hinnangul määritud. Volinik viitas ka EL-i probleemidele: pole vastastikuseid ühendusi ning puudub gaasi tarnekindluse direktiiv. Piebalgsi sõnul on direktiivi väljatöötamisel kiiresti vaja edasi minna ning ta loodab selles EP abile.

Ühine põllumajanduspoliitika ja ülemaailmne toiduainetega kindlustatus

Toiduga kindlustatus, s.t juurdepääs piisavale hulgale ohututele ja kvaliteetsetele toiduainetele, on muutunud nii EL-is kui ka  ülemaailmsel tasandil võtmetähendusega poliitiliseks prioriteediks.  Enne praegusi, toiduainete hinnakriisist tingitud probleeme kannatas kogu maailmas enam kui 860 miljonit inimest kroonilise nälja ja alatoitluse all. Olukorra muutis veelgi raskemaks 2006. aastal aset leidnud toidukaupade maailmahindade järsk tõus, mille tagajärjel langes nälja ja vaesuse ohvriks veel täiendavalt 100 miljonit inimest. 2006. aasta septembrist kuni 2008. aasta veebruarini tõusid maailmas  põllumajandussaaduste dollarihinnad 70%.

Kuigi tänaseks on toidukaupade maailmahindade tõus mõnevõrra alanenud, ennustavad eksperdid, et toiduainete hinnad jäävad eelnevaga võrreldes püsima suhteliselt kõrgemale tasemele, ning selleks, et tagada toiduainete piisav tootmine kogu maailmas ja aidata kõige enam ohustatud elanikerühmadel rahuldada toiduga kindlustatuse põhivajadusi, on tarvis rakendada lühiajalise, keskmise ja pika perspektiiviga meetmeid. Eksperdid soovitavad EL-il enam toetada ja edendada investeeringuid põllumajandusuuringutesse ja põllumajanduse arendamisse võimaldamaks põllumajandussektoril toime tulla uute väljakutsetega ja parandada tootlikkust.

EK esitles algatust luua vaeste arengumaade abistamiseks ühe miljardi euro suurune fond seemnete ja väetiste ostmiseks, mis oleks üks osa lühiajalisest reageerimisest (raha selleks võetakse kasutamata jäänud põllumajandustoetuste realt).

Pikaajalises plaanis on kavas pöörata tähelepanu just põllumajanduse arendamisele, põllumajandusuuringutele ja põllumajandustootmise soodustamisele tootmiskõlblikes piirkondades. 

Direktiivi 2002/73/EU (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega)  ülevõtmine ja kohaldamine

Sooline võrdõiguslikkus on põhiõigus, millel on EL-i õiguses eelisseisund, kuid nagu nähtub 28,4-protsendisest erinevusest meeste ja naiste tööhõive määrades 2007. aastal 27 liikmesriigis, on sooline ebavõrdsus ikka veel lahendamist nõudev struktuurne probleem.

Direktiivi 2002/73/EU aeglane rakendamine on seadnud ohtu Lissaboni strateegia eesmärkide täitmise ning võimaluse täielikult realiseerida EL sotsiaalset ja majanduslikku suutlikkust. Direktiivi rakendamise tõhustamiseks on EK esitanud selle  muutmise eelnõu, milles on rida meetmeid tõhustamaks riiklike võrdõiguslikkusasutuste tööd, aga ka julgustamaks tööandjaid edendama naiste ja meeste võrdset kohtlemist töökohtadel.

EP poolt koostas direktiivi rakendamise tulemuslikkuse kohta omaalgatusliku raporti sotsialistide (SDP) esindaja, mis aga ei leidnud toetust konservatiivide (EPP) ja liberaalide (ALDE) hulgas.

Tulenevalt sellest koostasid need poliitilised grupid uue dokumendi, mille üle peetud läbirääkimistel olin ALDE kõneisikuks. Peale pingelisi läbirääkimisi leiti selles küsimuses kuldne kesktee ja EP kiitis uue resolutsiooni ülekaaluka häältearvuga heaks.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktori tutvustamine

2006. aastal võtsid EP ja EN vastu määruse, millega otsustati luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis abistaks ühenduse institutsioone ja liikmesriike soolist võrdõiguslikkust puudutava objektiivse teabe saamisel, viiks läbi vastavasisulisi  uuringuid, korraldaks ekspertide uurimistöö toetamist jmt.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut tuleb Leetu ja  alustab tegevust käesoleval aastal.

Seekordse täiskogu raames toimunud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni erakorralisel koosolekul tutvustati komisjoni liikmetele Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktori kandidaati Virginja Langbakki. Toimunud arutelul tutvustas leedu-rootsi sugemetega direktorikandidaat  oma plaane seoses instituudi käivitamisega. Komisjoniliikmete ühine seisukoht oli toetada pr. Langbakki kandidatuuri.

Üle-euroopa-liidulise institutsiooni asukohariigina on Leedul põhjust uhkust tunda. Aga meie? Meie Eestis tunneme uhkust, et Leedul õnnestus tõestada oma riigi paremust võrdõiguslikkusinstituudi asukohamaana.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |