Endine õiguskantsler julges välja öelda tõe

MARIKA TUUS,      18. jaanuar 2006


Mõne aasta taguses ETV saatesarjas „Knopka", mida ma enne poliitikasse tulekut juhtisin, ütles õiguskantsler Juhan Truuväli üheselt ja keerutamata, et ümberasujate varad on tagastatud ebaseaduslikult. Üldise laustagastamise ja seda hüsteeriliselt kaitsva ideoloogia taustal oli see tookord erakordselt julge samm.

1998. aasta 6. mai „Knopka" saate (mida siis veel nimetati "Pooltund kõigile") reklaamid jooksid juba mitu päeva ette. Lubasime saates üleriigilist sensatsiooni, mis ka tuli.
Saatepäeva hommikul oli baltisakslastele valetagastamise teema välja paisanud Sõnumileht, nii et õhtul oli saate vastu kohutavalt suur huvi. Õhk nii telemaja sees kui väljas muutus äraootavalt närviliseks. Hilisemast uuringust selgus, et meie vaadatavus oli väga kõrge, tõustes saadete edetabeli tippu.

Teises saates esines õiguskantsler
Juhan Truuvälja palusin järgmisse saatesse, kus üleüldist omandipettust lähemalt käsitlesime. Kuigi teema oli äärmiselt vastuoluline ja tõe selgitamine üldise tagastamismaania taustal näis võimatuna, nõustus Truuväli eetrisse astuma.
Ta teadis väga hästi, et iga tema sõna analüüsitakse erinevates kabinettides põhjalikult. Teada oli Kadrioru soosiv suhtumine varade laustagastamisse. Sama kehtis paremerakondade kohta.
Saates ütles õiguskantsler Truuväli üheselt välja, et ümberasujate varad on tagastatud ebaseaduslikult. Hiljem sai selle saate tekste korduvalt kasutatud, mitmes ajalehes refereeritud ning õiguskantsleri sõnu tsiteeritud. Ka hiljem on minult selle saatega videokassetti korduvalt küsitud.
Tagastamine käis neil aegadel konveiermeetodil. Toimikuid majade kohta keelati üürnikele näidata. Nii ei saanud vaesed üürnikud, kes olid kümneid aastaid majades elanud ja neid korras hoidnud, enne tagaselja otsuse tegemist oma saatusest midagi teada.
Tagastamiskomisjonidele oli sisuliselt antud kohtute õigused. Paljud tagastamisdokumendid olid legaliseerimata ja võltsitud. Lihtsalt keegi oli võtnud ajalooarhiivist välja andmed ümberasujate kohta ja kui teatud aja jooksul nähti, et avaldusi nende majade kohta polnud laekunud, hakati vaikselt vara üle võtma.

Tallinna loodi omandireformiamet
Just selle ameti loomine aitas sakslastele varade tagastamise tempot maha võtta.
Peaspetsialistina töötas seal Feja Räim, kes asus tagastamisi rangelt kontrollima. Ühtlasi oli ta Tallinna Üürnike Ühenduse aseesimees, seega tundis teemat hiilgavalt.
Ise jõudsin ma põletava teema juurde nii, et juhtusin lugema Räime artiklit ümberasujate kohta. Fejaga isiklikult kohtudes selgus, et asi on hoopis kohutavam, kui arvasin. Nii oligi Feja Räim esimese saate intervjueeritav.
Eriline tõde hakkas selguma, kui Räim arhiiviriiulite juurde pääses, sest omaaegne linnavaraamet oli aastaid vallutamata kindlus. Pärast ümberasujate transpordinimekirjade väljailmumist selgus, et pettusega tagastatud maju oli üle Eesti. Moodustati Tallinna linnavalitsuse komisjon, kes hakkas materjaliga aktiivselt tegelema. Komisjon loodi ka riigivalitsuse juurde.
Mart Siimanni valitsuse ja Tallinna linnavolikogu esimehe Edgar Savisaare ajal oli teema avatud ja lahendused lähedal. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et ümberasujate vara võib tagastada vaid riikidevahelise leppe, mitte aga omandireformi aluste seaduse põhjal. Esimesed kohtuotsused üürnike kasuks hakkasid kohtutest tulema ja tagastamised tunnistati ebaseaduslikeks.
Mart Laari kolmikliidu võimuvõtt 1999. aastal (taas Kadrioru soosimisel, kus president Meri ei andnud valitsuse moodustamist valimised võitnud Keskerakonna esimehele) andis asjale teise pöörde. Hakati nuputama skeeme, kuidas massiline seaduserikkumine tagantjärele seadustada.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hänni ütles saates otse ja häbenemata välja, et baltisakslaste vara pole juriidiline probleem, vaid hoopis ajaloolise hinnangu küsimus, mistõttu tuleb vara kindlasti tagastada.

Märt Raski võimalik missioon
„Knopkas" esinedes toetas ka justiitsminister Märt Rask ümberasujaile vara tagastamist. Samas tõdes minister saates, et vandeadvokaadina on ta saavutanud kohtulahendeid sundüürnike kasuks, kuna kohus peab järgima seadust, mis vara tagastada ei luba.
Ka Mart Siimanni valitsuses koostatud ekspertarvamus jõudis seisukohale, et järelümberasujad pole omandireformi õigustatud subjektid ja neil pole õigust vara tagasi saada. Tähelepanuväärne on fakt, et selle pool aastat varem tehtud ekspertarvamuse üks põhiautor oli seesama värske minister Rask ise, kes aga Laari valitsusse kuuludes juba vastupidise eelnõu lõi.
Praegu on Märt Rask lahendamata probleemiga uuesti silmitsi – Riigikohtu esimehena. Millise oma ajaloolistest seisukohtadest ta seekord valib? Poliitiku, advokaadi või kohtuniku oma?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)