Erinevatest unelmatest

TÕNIS SILM,      23. juuli 2003


Ühel eurodebatil Tartus rohkem kui aasta tagasi, kus osalesid mitu kõrget riigiametnikku ja Riigikogu liiget, esitati kuulajate hulgast küsimus: kas ELis olles tohib eestlane öelda, et ta on peremees omal maal - unistus, millest laulva revolutsiooni ajal palju kõneldi.
Riigitegelaste vastustest ja vastamata jätmisest võis järeldada, et ELis kvalifitseeritakse niisugune väide päris kindlasti rassistlikuks, kuna see võib solvata Portugali Pedrot või ükskõik millise teise tulevase vennasliiduvabariigi kodanikku - juhul kui "oma maa" all ei mõelda üksnes kinnistut, millelt maksu makstakse.
Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Rein Lang väidab (PM, 11.07), et ELi liikmena ei saa enam keegi takistada Kukemetsa-Kollal Lissaboni lähistel puulusikaid treida ja müüa. Kuid selle hinnaks on kohustus mitte takistada Lissaboni Pedrol Tallinnas kokana töötada ja eesti arvutitüdrukutele kala praadida.
Tekib küsimus, kas laulva revolutsiooni paleuseks oli tõesti ainult see, et Kukemetsa-Kolla saaks Lissaboni turul puulusikaid treida ja müüa. Rein Langi unelmate teine pool, et Portugali jt lõunaosariikide arvukad Pedrod hakkaksid eesti tüdrukutele tulevikus kala praadima, paistab kummalisena ja viitab deputaadi tõuparandajalikele soovidele või kalduvustele.
Esimest Eestit esindava rikkuri unistused õnnest näivad drastiliselt erinevat teist Eestit esindava Kukemetsa-Kolla arusaamadest oma kodust, mis on ilmselt üheks olulisemaks põhjuseks, miks tavakodanikul on raske ELi suhtes jah-sõna öelda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)