Meditsiiniõdede vähesus on suur mure üle maailma

Kesknädal uuris, mida arvab õdede lahkumise kohta Eesti meditsiinisüsteemist Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst-konsultant dr. Andres Ellamaa.

Kui usaldusväärseks peate õdesid välismaale suunavaid tööjõuvahendusfirmasid?

Tööjõu vahendajatest ja nende tegevusest ei tea ma midagi. Kuid mõneaegne töö teises situatsioonis ja teises töökultuuri-keskkonnas võiks ju õele ainult head teha. Peaasi, et ta koduteed ei unustaks.

Kas on võimalik õdede ja õpetajate puhul tõmmata paralleele? Peagi läheb mõlema ameti esindajate„raudvara“ pensionile ja noori on vähe peale tulemas.

Muidugi on nii õdesid kui ka õpetajaid vähe. Kuid ühiskonna seisukohast on kindlasti olulisem innustada õpetajaid, neid motiveerida ja väärilist palka maksta. Kuigi õetöö on enam-vähem ebapopulaarne igal pool (füüsiliselt ja vaimselt raske, juriidiliselt vastutusrikas), saab seda teha ka üpris kesise keeleoskusega. Õed ja arstid on mujal teretulnud, sest nende vähesus on igal pool maailmas mureks. Põhjus pole Eesti õdede erakordselt kõrges kvalifikatsioonis.

Mida vähem on arste, seda enam vajame õdesid, kellele delegeerida osa ravitööst. Mida keerulisemat tööd teeb raviasutus, seda enam peab olema ühe arsti kohta õdesid. Enam-vähem mõistliku töökorralduse tagamiseks suures aktiivravihaiglas peaks iga arsti kohta olema vähemalt 6–8 õde. Meil on see vahekord 1:2,5 –3.

Kas õed on Eestis pelgalt arsti abistav personal või iseseisvad, vastutavad ametiesindajad?

Õde on rakendusliku kõrgharidusega spetsialist, mitte arsti „pehmekaaneline väljaanne“. Õe ja arsti tegevusobjekt on ühine, meetodid aga erinevad. Ja vastutus on neil vastavalt pädevusele. Arst peaks kindlasti tundma õenduse iseärasusi ja probleeme. Nii nagu ei saa sõjaväes kindraliks ilma et oleksid teeninud rühmaülemana, nii ei tohiks ka arstiks saada korraliku õendusalase ettevalmistuseta. Seal oleks ka reserv õdede juurdekasvule nende seast, kellele arstiõpe on liig pikk.

Kuna õe puhul on oluline patsiendiga suhtlemiseks vajalik keeleoskus, siis selles valdkonnas Eesti välistööjõule palju loota ei või...

Muidugi ei saa loota vaid välistööjõule. Kuid ka praegu on, vähemalt suuremates linnades, väga suur osa mitte-eestlastest õdedel. Kuid esialgse keelenõrkuse teeb enamik neist tasa üpris korraliku töössesuhtumise, südamlikkuse ja püüdlikkusega. Piisab vaid mõnest aastast, ja eesti keelest on ka neile saanud suhtluskeel. Muide, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas käivad juba mitmendat aastat eesti keele tunnid, et aidata õdesid ja hooldajaid. Ja need tunnid on vilja kandnud.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |