Raha näib olevat, kuid mõistust mitte

Urmi Reinde,      11. juuni 2003




Dr Andres Ellamaa, oled Mustamäel praeguses Põhja-Eesti Regionaalhaiglas neurokirurgina töötanud haigla sünnist saadik, ligi 30 aastat. Mis teil seal õieti toimub? Haigla juht Ahti Kallikorm astub tagasi, meediauudistest ei saa midagi sotti. Millest kogu kära?

Haigla sisekorra järgi ei peaks ma midagi kommenteerima. Palgal on informatsioonidirektor, kes suhtleb avalikkusega.

Aga ikkagi, haigla juht astub tagasi. Milles asi, kas töö raske, palk väike või tõesti vaidlused haigla nõukoguga ühe Hiiu-Maleva tänav 13 asuva maja pärast?

Peaksite Kallikormi enda käest küsima. Lähtume esialgu eeldustest, et ülemusi ei valita ja lahkunutest räägime kas head või mitte midagi.
Muidugi on raske uskuda, et tegu on vaid ühe kena eramuga Kivimäel. Muide, teades mõnevõrra selle maja saatust, olen kindel, et see oleks pidanud ammu olema õigusjärgse omaniku käes ning kaerajaan, mis maja ümber käib, on näotu.

Kas usud - nagu haigla nõukogugi -, et haigla töötas hästi, ja haigla juht, kes teenis kuus 50 000 krooni, oli auga teeninud pooleteise aasta töö eest veel 200 000 kroonise preemia?

Palk ja preemia on juhatuse palganud nõukogu asi ja tuleneb eelnevatest lepingutest. Kuid eks haigla reatöötajate õiglustunnet räsiti küll.
Teisalt - kui palju tänases Eestis õiglustunnet hinnatakse? Töömeeleolule ei aita kuidagi kaasa liithaigla loomisega kaasnenud palga langus, diagnostikaaparatuuri kriitiline seis ja kõige hullem, tegelikult ebakindlus homse suhtes. Haigla ei tegutse ju hästi, kui palga ja töökoormuse tõttu lahkuvad kümned õed ja arstid. Ka päris hästi töötanud inimesed on seatud valiku ette, kas töötad väiksema palgaga või üldse mitte. Jabur, kui arst peab oma ametioskusi tõestama personaliotsingu firmas. See on pretsedenditu kogu Euroopa mastaapides.
Ahastama paneb, kui paljud head, vilunud ja austusväärsed igati "töökorras" õed on sunnitud muud tööd otsima. See on ju haigla kaotus. Õde ei koolitata kuu või kahega. Spetsiifilise spetsialiseeritud arstiabi vajab ka tippõdesid. Õde peab olema õppinud, haritud ja kogemustega, alles siis muutub ta usaldusväärseks. Aga kui nad minema jalutavad ja hakkavad uues kohas ametit õppima, kes võidab? Patsient igal juhul mitte. Eel meenutatud suur preemia on ühe õe kolme aasta palk ja sada korda suurem rahast, mida haigla soostub andma arstile aastas täiendõppe kuludeks.
Näib, et nõukogu lihtsalt ei tea, mis asi on hästi töötav haigla.

Ometi loodeti, et tugevate haiglate, oma ala tippude liitmisel tekib üks suurem ja kõrgema kvaliteediga tipphaigla. Prognoositi nii majanduslikku kokkuhoidu kui ka liitmisest lähtuvat sünergiat. Kas tulemusi on näha?

Sünergiast on raske rääkida. Kahtlane, kas haiglate liitmistega üldse õnnestus raha kokku hoida? Ülim aeg on teha tervishoiureformi vahekokkuvõtteid. Nii Eesti kui Euroopa mastaapides unikaalne haigla -Eesti Onkoloogiakeskus on hääbumas. Mustamäe haigla, mida on ehitatud 1980. aastast ja mis 5-6 aastat tagasi sai tõsiselt jalad alla, on kaotanud spetsialiseeritud arstiabi andmisel juhtpositsiooni. Kurb, kuid just nimelt kahjusid on raskem kokku arvata.

Kas kinnitad, et haiglareform ei anna oodatud kasu.?

Ei kinnita, kuid kardan. Lõpuks on minu muljetele lisaks ka üldisem tõde, et "igasuguse ühendamise tagajärjel tekkiv organisatsioon pakub viletsamat teenust ja kvaliteeti".

Kas haigla nõukogu ei osanud seda ette näha? Ta hindas juhatuse esimehe ja ilmselt ka juhatuse tegevuse heaks.

Olen kindel, et kurja juur on just nõukogus. Nõukogu palkas haiglale juhatuse, kellelt oodati valede asjade tegemist õigel moel. See on ilmvõimatu, olgu juhatus nii püüdlik kui tahes. Juhatuse esimees, igati arukas inimene, tegi oma parima, aga eesmärk on vale - raha kokku hoida. Kuid haigla eesmärk peab olema ravimine. Ma kuidagi jätta tegemata etteheidet Riigikogule, kes defineeris seaduses haiglat vaid kui majandusüksust.
Nõukogul peaks olema mingisugunegi ettekujutus, et haigla pole mitte ainult raha kokkuhoidev majandusüksus, vaid ennekõike haigeid raviv asutus. Seda ei saa aga nõukogu liikmeilt kuidagi oodata, olgu nad pealegi selge poliitilise orientatsiooniga. Agronoom, kunstnik, finantsistist riigikogu liige, haldajast riigiametnik jmt võivad ju olla väga kenad inimesed, kuid nende üksikteadmiste summa ei tee nõukogu võimekamaks. Oleks ükski, kes suudab ja tahab juhatuse tegevusaruannet tõlgendada patsiendi või töötegija seisukohalt! Aga ei ole ju.
Usun ja loodan, et valitsus, kes innukalt tegeleb igasugu nõukogude muutmisega, leiab ka meie haigla nõukokku mõne asjatundlikuma tegelase, kes oskaks rahavoogusid vaadelda ravimise mõistusepärasuse seisukohalt. Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogule teeks au, kui see in corpore tagasi astuks. Nõukogu on jätnud oma töö tegemata.

Küsinud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)