Nädala juubilar RAIVO E. TAMM 50

Nii laulab peategelast kehastav Voldemar Panso filmis „Näitleja Joller“.  Pansot Andrus Kivirähki näidendis mänginud Raivo. E. Tamm tähistab 15. juulil 50. sünnipäeva. Loomingulisest kukkumisest tingitud armi tema näos näha pole, otsi või luubiga. Andega on tal aga teatri-ja filmisõprade arvates lood nii, et seda kipub järjest juurde tulema.  

Aastal kuuskümmend viis sündinud Raivo. E. Tamm, kes tähe „E“ võttis oma nimesse ema Esta ja isa Endli eesnimede järgi, lõpetas 1983 Tallinna 32. Keskkooli, 1984 Tallinna 19. Tehnikakooli ning 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli XIII lennu. 1984ndal kinkis lennu juhendaja Kalju Komissarov talle märkmiku, mis on motiveerinud teda kuni tänaseni päevikut pidama. Ei tea, kas tegu on numbrimaagiaga, kuid selle lennu number, kus Tamm tuule tiibadesse sai, kajastub ka talle rahva hulgas kõige rohkem populaarsust toonud seriaalis „Õnne 13“.

Kas Raivo. E. Tamme mängitud Allan Peterson on tüüpiline eesti mees, küsin Avinurme Suveteatri esindajalt Marika Oolbergilt. „Ma ei ole palju selliseid mehi kohanud, seega ei suudaks üldistada, aga mingi tõepõhi või koondkuju oma karikatuursel moel on ta küll,“ arvab ta.

Primadonna Helgi Sallo Allani ema Alma rollis on telefoniusutluses napisõnaline. „Olen just maale puhkusele minemas ja lülitan oma mobiiltelefoni välja...,“ alustab ta, kuid siiski lisab, et ema ja poja mängimises „Õnnes“ neil erilist omaloomingulisust pole – edastatakse teksti, mis stsenarist kirjutanud.

Üks huvitav seos avaneb veel. Tänase juubilari esimene töökoht näitlejana oli Vanalinnastuudio aastail 1988–1993. „Raivo. E. Tamm oli tõsine tööinimene ja austas distsipliini. Koostöö temaga laabus hästi. Oma kursusekaaslastest oli ta mõneti vanem ja töötanud ka pärast keskkooli lõpetamist ja enne teatrikooli astumist,“ jagas Kesknädalale oma meenutusi Vanalinnastuudiost välja kasvanud Vana Baskini Teatri trupijuht ja toimetaja Jüri Karindi. 2015. aastal saadud Eesti Näitelejate Liidu Auraha pühendas Raivo. E. Tamm oma esimesele tööandjale Eino Baskinile, kes oma eluajal ei saanud taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ainsatki tunnustust.

Armastatud näitleja rollide hulgas leidub kuulsusi terve rida, mitut neist mäletatakse hästi. Von Krahli Teatris mängis ta kaasaja üht kuulsamat soomlast, Nokia peadirektorit Jorma Ollilat. Osa kujunes küll üsna abstraktselt, kuna Ollila intervjuusid ei andvat ja Tammgi oli teda näinud vaid paaril ajalehefotol. Telefilmis „Kohtumine tundmatuga“ kehastas Tamm aga legendaarse telesaate „Täna 25 aastat tagasi“ veel legendaarsemat juhti Valdo Panti. Filmis „Malev“ kehastus Tamm aga hoopis keigarlikuks (termin filmist endast) piiskop Albertiks.

„Piiskop Albert ja Valdo Pant olid mängitud väga tõetruult. Kui Panti on ehk vanadest dokumentaalfilmidest nähtud, siis Albert on muidugi täiesti fantaasiaga tehtud tegelaskuju,“ rääkis Marika Oolberg.

Filmis „Libahundi needus“ etendab Raivo. E. Tamm Kaarel Irdi. Vana Hirmus ütleb seal Tamme suuläbi muuhulgas: „Sa pead mängima nii, et pask ka laest langeb.“ Andrus Kiviräha näidendis „Teatriparadiis“ (lavastaja Ain Mäeots) mängitud Voldemar Panso osa Raivo. E. Tamme esituses on kiitnud nii Panso lesk Mari-Liis Küla kui ka noorema põlve näitleja Tiit Sukk, keda mäletame noore Pansona Kiviräha näidendis „Voldemar“.

Oma juubelietenduses saab Raivo. E. Tammest aga meie keskel elav ja töötav Ivo Linna. Teleintervjuus on näitleja ise rääkinud, et 1986. aastal aitas ta kursusevend Artur Talvikul Tallinna turul jõulukuuske osta, kui möödus Ivo Linna. Veel saame teleusutlusest (Kanal2 „Radar“) teada, et Tamm jäi Linnat imetlema, Talvik aga tundis huvi laulja majaehituse vastu.

„Olime enne vaatamist natuke skeptilised, et mida nüüd siis. Aga päris äge oli. Läheks vaatama küll, väga Linna sarnane on. Ega kaugelt vahet ei teeks, ei välimusel ega lauluhäälel,“ kõneleb Marika Oolberg. Avinurme teatritegelane meenutas sedagi, et kui ta õppis Viljandi kultuurikoolis, viibis Viljandis ka lavakunstikooli 13. lend, sh Raivo E. Tamm. Teatriüliõpilane Tamm mängis Ugalas kaasa ka Ajtmatovi romaani järgi tehtud (lavastaja Kalju Komissarov) näidendis „Ja sajandist on pikem päev“.

Filmis „Seenelkäik“ mängib Tamm Riigikogu liiget Aadu Kägu. Ka selles rollis võinuks tekkida paralleel päris eluga, sest algselt olnud peategelase prototüübiks Arnold Rüütel. Kui Tamm oskas endale pähe kasvatada Valdo Pandi lokid, siis küllap suutnuks ta välja mängida ka Arnold Rüütli. Kuid asjalood läksid siiski teisiti.

„Toomas Hussar ütleb, et ta kirjutas selle rolli minule mõeldes. Oluline polnud konkreetset poliitikut järele teha, vaid näidata inimest metsas. Mulle meeldib väga filme teha. Tahan, et mul oleks veel rohkem julgust filmis mitte midagi teha, mängida nii, et sa ei mängi mitte midagi. Pidada pikki pause, pikad pilgud, vaataksin maailma kalapilguga,“ unistab E. Tamm.

„Aadu Kägu rollis võib ära tunda mitmeidki poliitikutööle iseloomulikke ja ka vaimukaid nüansse,2 arutleb Jõgevamaal Torma vallas elav endine Riigikogu liige Mati Kepp. Rein Kilk aga on nimetanud Raivo. E. Tamme parimaks osaks Kaval-Antsu Emajõe suveteatri lavastuses „Põrgupõhja uus vanapagan“.

Veel ühest populaarsest telesarjast – „ENSV“ – tunneme Raivo. E. Tamme baarmen Illarina, ennekõike parooli „Joppenpuhh“ järgi. „Illar on briljantselt mängitud. Kuid usutavasti kõige jõudsamalt on Raivo. E. Tamm end inimeste mällu kinnistanud Allan Petersonina „Õnne 13-s“,“ arvab üliõpilane ja lasteaiaõpetaja Triin Olgo.

„Miks pole naine loodud nii nagu mees?,“ on tulnud Raivo. E. Tammel laulda foneetikaprofessor Higginsina muusikalis „Minu veetlev leedi“. „Mulle on elu jooksul laulmise kohta halvasti öeldud, et ma ei pea viisi, kohati laulan u-duuris jne. Aga seal tegi Zoja Herz imet. Ma tahtsin seda rolli hästi teha ja kui mõne rolli kallal olen tööd teinud, siis on see Higginsi roll,“ meenutas Tamm ise. Olgu siin võrdluseks öeldud, et klassikalises mõttes heaks laulumeheks ei peetud ka teist kuulsat Higginsi kehastajat Endel Pärna. 

E. Tamm on alates 1999. aastast vabakutseline näitleja. Ta tunnistab, et majanduslikult on keerulisem, kuid hindab rohkem loomingulist sõltumatust kui teatrijuhtide pidevaid korraldusi ja hoolitsust. „Hing ihkab klassika järele, tahaks teha näiteks „Kuningas Leari“,“ on näitleja ise öelnud.

Juubilari isikuomadustena paistavad silma isamaalisus ja kodanikutunne. Ta on kaitseliitlane 2003. aastast ning Kaitseliidu Jõgeva maleva tsiviil-militaar-koostöö ohvitser. 2004. aastast kuulub ta Reservohvitseride Kogusse. Ühe väärikama „etenduse“ kodanikuna andis poolsajandi verstapostini jõudnud Tamm hiljutisel võidupühal Hiiumaal. Koos veetleva ja kaunihäälse Hanna-Liina Võsaga juhtis ta langenud ja kannatanud Eesti kaitseväelastele pühendatud kontserti „Laulud sõdurile“. Võidupüha paraadil Kärdlas oli ta aga üks neist, kel oli au kanda Eesti Vabariigi lippu.

Kui mõni tulevane Valdo Pant või Mati Talvik peaks tegema kahekümne viie aasta pärast telesaadet tänastest Eesti oludest, oleks seal ehk tegelaseks ka Raivo. E Tamm – näitlejana, kodanikuna, kaitseliitlasena. Mitmekülgselt andekas tegelane igatahes. 

Jaga |