Kas venestamine keelepoliitika sildi all?

MIHHAIL STALNUHHIN,      08. august 2001




Kui keegi loodab, et vene gümnaasium suudab ise eesti keelele üle minna, siis peaks ta ütlema, kust saada selle jaoks vähemalt 700 riigikeelt perfektselt valdavat täppisteaduste õppeainete õpetajat. Või arvab keegi, et inimene, kes on keskmiselt 45 aastat vana ja eluaeg töötab oma emakeeles, vene keeles, hakkab sama kõrgel tasemel keemiat või füüsikat 11. või 12. klassis eesti keeles õpetama? Ja kas pole imelik vene rahvusest lapsed vene rahvusest õpetajaga eesti keeles rääkima panna? Lihtsam on nad eesti kooli tuua.

Eeslid ja teadlased alles hoida

Minu hea kolleeg Olev Raju ütles kord mulle, et jätku ma maha loogika, kui ma üle Riigikogu ukseläve astun. Seal ei maksa loogika, vaid sellised asjad nagu näiteks koalitsioonileping.
Prantsuse armeel, mis Napoleoni ajal Egiptuses sõda pidas, oli kasutusel üks huvitav käsk, mis kõlas niiviisi: "Eeslid ja teadlased keskele!" See tähendas, et vaenlase rünnaku ajaks pidid armee jaoks ülimalt tähtsad elajad eriti hästi kaitstud olema.
Meilgi on täna piltlikult öeldes segamini eeslid ja teadlased. Kui eestlase rahvusliku identiteedi säilitab suures mahus just nimelt kool ning keel, siis kas poleks õige jõukalt kooli ning keelt kaitsta? Samas õpib eestikeelses koolis üha rohkem lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Praegu on neid veel vähe ning need on teatud konkurssi läbinud ehk valitud lapsed.
Mõne aasta pärast võib neid olla tuhandeid sest mitte-eestlastest vanemad näevad, et riik ei suuda korralikku keeleõpet vene koolis korraldada, nad ei usu, et üleminek eesti keelele vene gümnaasiumis on võimalik ning hakkavad oma lapsi massiliselt eestikeelsetesse koolidesse tooma. Nüüd tuletagem meelde, millist vastupanu osutasid lastevanemad, kui mitte-eestlastest laste arv lasteaedade gruppides oli suurem, kui kaks last rühma peale. Samas Põhja- ja Kirde-Eestis võib tulevikus gümnaasiumiastmes eesti keelt piisavalt mitte valdavate laste olla kuni 50 %. Milleks muutub siis õppeprotsess? Ning mida hakkavad siis rääkima emakeele ja kirjanduse õpetajad, kui juba eile - kordan nende väidet - kehv emakeele oskus hakkas takistama teiste ainete õppimist?
Kui keegi loodab, et vene gümnaasium suudab ise eesti keelele üle minna, siis peaks ta ütlema, kust saada selle jaoks vähemalt 700 riigikeelt perfektselt valdavat täppisteaduste õppeainete õpetajat. Või arvab keegi, et inimene, kes on keskmiselt 45 aastat vana ja eluaeg töötab oma emakeeles, vene keeles, hakkab sama kõrgel tasemel keemiat või füüsikat 11. või 12. klassis eesti keeles õpetama? Ja kas pole imelik vene rahvusest lapsed vene rahvusest õpetajaga eesti keeles rääkima panna? Kus on siin loogika?

Juuksurid keelt õpetama?

Ma olen selle poolt, et eesti keele õpe vene koolis efektiivseks ja kõigile kättesaadavaks teha. Ma olen sellel alal ja selle nimel töötanud 10 aastat. Oleme saavutanud olukorra, mil eesti keele õpetajate kohad vene koolides on peaaegu täidetud, kuid õpetajatest alla kolmandiku on kõrgharidusega eesti filoloogid. Kes nõustuks sellega, et tema lastele õpetaks keelt mingid kursused läbinud juuksur? Aga see on olukord, mille saavutas praeguseks keelepoliitika.
Paistab nagu oleks hariduspoliitika põhiliseks tegijaks kas mingi arusaamatu kättemaksuiha, või täielik ebakompetentsus. Tahes tahtmata tekivad analoogiad ühe kurikuulsa 1487. aastal ilmunud raamatuga - Malleus maleficarum (Nõiahaamer). Selle autorid, teoloogia professorid Shprenger ja Institorius, väitsid muuhulgas näiteks seda, et nõiad on võimelised meestelt suguorganid ära võtma ning pärast neid kahekümne-kolmekümne kaupa linnupesades varjama, kus ülalmainitud organid, ma tsiteerin "liiguvad, nagu elusad ja toituvad (iseseisvalt), mis on laialdaselt tuntud fakt ning mida on paljud ka näinud" - tsitaadi lõpp. Ometigi kehtestati ülalmainitu ja teiste mitte vähem tobedate rumaluste alusel sajanditeks nõiajahi reeglid.
Täpselt nii, nagu tänapäeva Eestis valedest arusaamadest lähtudes kehtestati venekeelse gümnaasiumi üleminek eesti õppekeelele. Ning täna oleme sunnitud konstateerima, et venestamist rohkem kui midagi muud kartes käivitas Eesti Vabariik uue venestamisprotsessi oma haridussüsteemis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)