The Economist: 2018. aastal kehtib üks maailmavaluuta

„30 aasta pärast maksavad ameeriklased, jaapanlased, eurooplased ja erinevate rikaste ja vaesemate riikide kodanikud sisseoste tehes ühe ja sellesama rahaühikuga," kirjutas The Economist aastal 1988.

„Hinnad ei ole määratud mitte dollarites, jeenides ega markades, vaid ütleme, et fööniksites. Fööniksit eelistatakse firmade ja klientide poolt, kuna see rahaühik on märksa käepärasem tänapäeval käibel olevatest rahvusvaluutadest, mis kolmekümne aasta pärast näivad vanamoelistena tänu 20. sajandi lõpul aset leidnud majanduskriisidele," ennustas ajaleht.

„Fööniksitsoon kehtestab rahvuslikele valitsustele karmid piirangud. Sel ajal ei saa enam olla sellist asja nagu iseseisev riiklik majanduspoliitika. Fööniksi emiteerimise ja kogused paneb paika uus loodud keskpank, mis tõenäoliselt oleks IMF-i järeltulija," kirjutas The Economist.

„Esialgsete ennustuste kohaselt tuleb fööniks kasutusele 2018. aastal, ja tervitage siis seda rahaühikut, kui see käibele tuleb," lõpetas The Economist oma ennustusartikli.

Juhul kui maailmamajanduses peaksid asjad tõesti täbarasti minema, nii nagu sünged prognoosid ennustavad, kujuneks ka Kesknädala hinnangul fööniks ilmselt ainsaks, kes kokkuvariseva eurotsooni ja maailmamajanduse tuhast tõstab.

Teadupärast on Fööniks mütoloogiline ja püha tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumist, ülestõusmist ja surematust. Ta elab müütide kohaselt 600-800 aastaseks, misjärel ehitab endale kaneeliokstest pesa. Selles põleb fööniks tuhaks, millest ilmub muna, et anda linnule taas elu.

Seega näib uue võimaliku rahaühiku nimetamine fööniksiks olevat väga tabav. Eks aasta 2018 näita, kas The Economisti 24 aasta tagusest illusoorsest ennustusest on saanud reaalsus või mitte.

Kn

Jaga |