„Möirgavad neljakümnendad“ on tagasi

Jänkimehikesed ei tulnud Eestimaale nalja tegema – nende põhikohustus on pärismaalasi hirmutada, mis suurepäraselt ka õnnestub. Hirmukülvamine on ilmselgelt hübriidsõja oluline osa. Peavoolumeedia nimetab sellist õudusetekitamist hellitavalt „heidutamiseks“.

Just äsja lugesin „Virumaa Teatajast“ Ilmar Raagi sõnu, et hirmutamise eesmärgiks on külvata ärevust ja paanikat. Ta ei öelnud seda üldse jänkide, vaid venelaste kohta, aga saatuse tahtel tehti need sõnad teoks jänkimehikeste poolt.

Peavoolumeedia raiub nagu rauda, et Eestil ei tohi olla mingit muud tulevikku, kui sõda Venemaaga. Kui sellist juttu lõpmatuseni korrutatakse, hakkad paratamatult uskuma.

Tahes-tahtmata mõtlen: mis takistas võõraid sõjalennukeid kõrgemal lendamast? Mitte miski ei takistanud – nende põhieesmärk oligi tõestada Eesti inimestele, et rahulik elu lõppenud, et tuleb alluda jänkide diktaadile.

Nagu tellimise peale teatas Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž, et tänavu ta enam tudengeid vastu ei võta. See mõjus omakorda masendavalt, sest terve hulk minule tuttavaid noori on selles õppinud.

Lisaks koolide hävitamisele on eestlased täie tõsidusega käsile võtnud oma põllumajanduse hävitamise, et jänkide nõudmised (Venemaa-vastased sanktsioonid!) oleks täidetud. Nagu räägivad Soomes töötavad eestlastest autojuhid, voolab Soome toidukaupu endistviisi Peterburi – sanktsioonid ei loe midagi, kui osatakse asju ajada. Eestlased aga oskavad ainult jänkide ees pugeda, mingisuguseid muid oskusi kuskilt välja ei paista.

EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest

Jaga |