Surnukehade näitus -- teadmishimu või nekromaania*?

Esmahetkel ei saanud päris hästi aru, mis see on ja miks nii palju elevust tekitab. Siis aga märkasin eestikeelset teadet, mis kutsus rahvast Solarise keskusesse näitusele, kus saab vaadata EHTSAID SURNUKEHI! Arvasin, et see on mingi must huumor, ja nondele asjadele rohkem tähelepanu ei pööranud.

Mitte keegi ei minesta

Siis jõudis aga kätte näituseaeg ja kohe oli tagasiside kiire tulema. Üks tuttav rääkis, kui huvitavat näitust ta vaatamas käis: kole õpetlik teine, kuna nüüd sai ta lõpuks ometi täpselt teada, millest inimene koosneb. Teine tuttav kinnitas, kui eluliselt vajalik on see näitus olnud temale kui kunstnikule, sest nüüd nägi ta täpselt ära, kuidas need ja need lihased ikka liigeseid katavad. Kolmas tuttav jutustas, kuidas ta jalutas oma kuueaastase lapselapsega linnas ning kuidas näitusele sattus ja kuidas seal oma väikesele, kuid äärmiselt teadmishimulisele lähisugulasele tund aega inimese koostisosi tutvustas.

Kõik mu tuttavad rääkisid tollest näitusest vaid kiitvas toonis. Mitte keegi neist polnud minestusse langenud, nagu varasemal ajal on juhtunud esmakordselt anatoomikumi minema pidanud esimese kursuse arstitudengitega. Mitte keegi ei vappunud šokis ja teda ei tulnud nuuskpiiritusega või rahustitega turgutada. Üldse pole ma kuulnud, et keegi näitusekülastajatest oleks arstiabi vajanud ja, ausalt öeldes, ei saa ma siiani päris hästi aru, miks see nii on. Kas on asi selles, et külma ja kõleda, katkiste kahhelseintega anatoomikumi või surnukuuri asemel on laibad eksponeeritud vastvalminud glamuurses XXI sajandi stiilis klaas- ja metallhoones? Või on ehk asi selles, et „ehtsad surnud hiinlased" polegi ehk nagu päris inimesed? Noh et on mingid hiinlased, keda mitu miljardit! Mis teiste sõnadega tähendab, et pole loetud...

Nädalapäevad tagasi ajasin juttu veel ühe hea tuttavaga, kes samuti, kui tänaseks juba suurem osa tallinlasi, oli väljapandud surnuid vaatamas käinud. Ka tema väitis, et käis seal uudishimust, soovist teada saada, mis siis ikkagi inimese sees tegelikult aset leiab. Ta kuulas ära minu emotsionaalse sõnavõtu selle kohta, et sääraste näituste korraldamine kaubandus- ja kultuurikeskuses pole mitte lihtsalt ebaeetiline, vaid lausa kahjulik ning et sääraseid vaatemänge ei tohiks vähemalt alaealistele pakkuda, ja muutus jutu käigus aina mornimaks. Talle meenus midagi, mis oli toda näitust külastades temalgi üsna õõvastava tunde tekitanud. Nimelt on üks saal, kus eksponeeritakse erinevas eas looteid - sündimata jäänud lapsi. Kaks kolmanda-neljanda klassi naga olla suure õhinaga laipade vahel ringi traavinud ja üks olla teist „surnud lapsi" vaatama kutsunud. Tol hetkel polnud minu tuttav sellele erilist tähelepanu osutanud, kuid jonks! olla tal siiski seest läbi käinud.

Paar küsimust

Kogu selle asjaga on mul tekkinud paar küsimust. Esiteks, missugune on see liikumapanev jõud ühiskonnas, mis on sellise üleüldise laibakultuse tekitanud, ja milline on selle näituse eesmärk? Inimeste valgustamine - ütlevad kindlasti näituse korraldajad. Kes aga valgustab, keda valgustab ning milles valgustab?

Bodies Revealed annab inimestele enneolematu võimaluse oma keha paremini tundma õppida ja näitab, kuidas tervise eest paremini hoolt kanda. Väljapanekul juhitakse tähelepanu ka tõsistele terviseprobleemidele, sealhulgas ülekaalulisus, rinnavähk, käärsoolevähk, maksatsirroos, artriit, osteoporoos ja luumurrud. Samuti näidatakse kahjusid, mida põhjustavad organitele suitsetamine ja toitumisalased liialdused. Terve kops kõrvuti suitsetaja kopsuga on elava võrdlusena kordades mõjusam kui ükski foto.

Nii kinnitavad näituse korraldajad ja lisavad:

Inimkehast valmistatud eksponaate tutvustav näitus võimaldab igas vanuses vaatajatel näha seda, mis üldjuhul kuulub meditsiinitöötajate argipäeva.

Korraldajad tahavad nähtavasti öelda: enam pole vaja olla meditsiinitöötaja, et tegelda inimkeha saladustega. Kusjuures teha võib seda lausa igas vanuses...

Mulle meenub, kuidas omal ajal oli ateismiideoloogide peaväiteks: „Juri Gagarin käis kosmoses ja mitte mingit Jumalat seal ei näinud." Võib ju olla, et kõnealuse näituse korraldajad soovivad "teaduslikult tõestada", et inimese sees mitte mingisugust hinge ei ole ja et pole seal   kohtagi, kus ta olla võiks...

Teine küsimus oleks aga selline: kas too näitus oleks ka siis samasugust furoori tekitanud, kui „ehtsate inimkehade" asemel oleks olnud äärmiselt usutavalt teostatud mulaažid. Usun, et tänapäevase tehnoloogiataseme juures ei oleks selliste mulaažide valmistamine kindlasti utoopia või üleloomulikult kallis.

Kõrgeimad seadused

Mida kogu selle jutuga öelda tahan? Kindlasti ei taha ma mingil moel kritiseerida neid inimesi, kes ennast sellel näitusel harimas on käinud või sinna veel minna on otsustanud. Miks ei peaks kodanik seda tegema, kui riigijuhid, kultuurinimesed ning muud arvamusliidrid selles asjas midagi halba ei leia?

Mõni aeg tagasi juhtusin kuulama ühe kõrge usutegelase antud intervjuud. Ma ei hakka siin nimetama, kes ta oli ega nimeta isegi tema konfessiooni, sest olen kindel, et enamik usutegelasi jagaks tolle isiksuse vaateid. Jutt keerles enamasti eetikaküsimuste ümber ning räägiti ka sellest, miks oleks ikkagi tarvis koolides uuesti religiooniõpetus sisse viia. Muu hulgas seletas see suurmees religiooniõpetuse vajalikkust umbes nii: inimestele peab meelde tuletama, et aegade algusest peale on inimühiskond, hoolimata riigist või tolles riigis prevaleerivast religioonist, pidanud kõigest kõrgemaks Jumala seadusi. Siis ei tulnud kellelgi pähe nende seaduste õigsuse üle vaielda. Need seadused oli paika pannud Jumal, Allah, Buddha, Shiva, Ülim Teadvus, Taara või ükskõik kuidas seda jõudu kusagil ka ei nimetatud. Üks esimesi Jumala seadusi oli austus ja aukartus elu ja surma müsteeriumi salapära ees.

Viimase saja aasta jooksul on ülimuslikuks saanud inimene. Kui aga kõige targemaks peetakse inimest, ütles too filosoofist kõrge usutegelane, on mõtteid sama palju kui on päid. Sellisel juhul pannakse kahtluse alla kõik ja siis polevat ka välistatud, et mingi aja pärast teeb näiteks keegi ettepaneku legaliseerida pedofiilia.

Ka siinkirjutatu üle saab vaielda. Olen kindel, et võib leida terve vagunitäie põhjendusi sedalaadi näituste kasulikkuse kohta, samas aga on nende kahjulikkust äärmiselt keeruline mõistetavalt põhjendada. Kes teab, kui enamik ühiskonnast leiab, et see on lubatav ja mitte lihtsalt lubatav. vaid koguni kole kasulik, siis poleks minulgi midagi selle vastu öelda. Leian vaid, et sellisel juhul ei ole vaja ka imestada, kui meie tänavatel kolab ringi pesapallikurikate ja nugadega tegelasi, kes lihtsalt niisama inimesi tapavad. Võib ju olla, et sedagi tehakse teadmishimust - soovitakse teada, mis inimese sees on ja kui kõva hoobi tema pealuu ikka välja kannatab. Võib-olla neil lihtsalt ei ole seda 150 krooni, et laibanäituse piletit osta?

--------------------------------------------------

*     Nekromaania - surnukultus. Nekromantia - surnumanamine (maagilistel eesmärkidel ettevõetud manipulatsioonid surnutega).´

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

Jaga |