Erakondade noortekogudest tuleb uus poliitiline eliit

 Kuigi poliitikateaduste alases kirjanduses noortekogudele erakondade endi kõrval väga suurt tähelepanu ei pöörata, on neil täita väga oluline funktsioon.

Esiteks, nad on poliitilise eliidi kasvulava, sest just nende ühenduste kaudu peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud. Teiseks, nad aktiveerivad noori rohkem osalema poliitikas ja panevad neid enam poliitikast huvituma, täites ühtlasi ka hariduslikku funktsiooni.

Kolmandaks, noortekogud tõstatavad nii oma erakonnas kui ka laiemas avalikkuses just noortega seotud spetsiifilisemaid teemasid (haridus, noorte edasijõudmisõimalused ühiskonnas jne), millele erakonnad muidu võib-olla nii suurt tähelepanu ei pöörakski.

Teenimatult vähene tähelepanu

Alljärgnevalt olen püüdnud esitada võrdleva lühianalüüsi Eesti erakondade noortekogudest. See ei pretendeeri erilisele põhjalikkusele, kuid võiks siiski inspireerida teema vastu rohkem huvi tundma, sest seni on parteide noortekogusid Eestis teenimatult vähe uuritud.

Kui võrrelda noortekogusid vanuse poolest, siis vanimaks osutub SDE noortekogu, olles kujunenud juba 1992. aastal loodud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Noorteliidu baasil.

Kesknoored astusid lavale 1994. aastal ja Noor-Isamaa 1995. aastal. Teised noorteühendused on uuemad (Reformierakonna Noortekogu pärineb aastast 2000, Noored Konservatiivid alustasid 2004. ja Noored Rohelised alles 2007. aastal).

Kui vaadata liikmete arvu, siis arvukaimad on Reformierakonna Noortekogu ja Keskerakonna Noortekogu, mõlemas on umbes 4000 liiget. Noorsotse on umbes 1900 ja Noori Rohelisi kõigest alla saja.

Emaerakondade poliitilise joone järgijad

Noortekogude programme või manifeste uurides võib öelda, et kõik nad järgivad vägagi äratuntavalt oma emaerakondade poliitilist joont. Reforminoortel on programmis üsna palju majandus- ja maksupoliitikat, noorsotsid panevad rõhku sotsiaaldemokraatia kui maailmavaate propageerimisele, Noored Konservatiivid – poliitilise kultuuri kvaliteedi tõstmisele, Noored Rohelised – tervislikele eluviisidele ja keskkonnasõbralikkusele.

Kõik noorteühendused käsitlevad haridust

?ks, mis kõigil noorteühendustel on ühine, on eriline tähelepanu haridusega seonduvale. Just hariduse peatükid on nende programmides kõige põhjalikumalt lahti kirjutatud ja just seal võib ka kõige enam leida innovaatilisi ideid (näiteks Rahvaliidu Noortel tudengipalga-idee).

Eriti tugev rõhk on haridusele pandud just Noor-Isamaa, Rahvaliidu Noorte ja kesknoorte programmides (teistel mõnevõrra vähem). Kesknoored on koguni asutanud Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise ?henduse, et paremini seista tudengite huvide ja kõrghariduspoliitika edendamise eest.

Siin pole ka midagi üllatavat. Haridus peakski noorte jaoks olema teema number üks. Tahaks vaid loota, et noored erakondlased suudavad oma sõnumid senisest jõudsamalt kõlama panna ka oma parteide juhtfiguuride peas.

Aktiivsuse erinev väljendamine

Kui vaadata noortekogude aktiivsust, võiks esialgsel vaatlemisel öelda, et meedia tähelepanu alla on kõige rohkem oma tegemistega sattunud noorsotsid ja kesknoored. Peaaegu üldse pole näha Noori Konservatiive ega Noori Rohelisi. Vahepeale jäävad Reformierakonna ja Rahvaliidu noored ning Noor-Isamaa.

Ka aktiivsuse vormid ja strateegiad on noortekogudel olnud erinevad. Kesknoored on endale tähelepanu pööranud ennekõike erinevate protestiüritustega.

Noorsotside strateegia on olnud teine – nemad on avalikkusesse paisanud intrigeerivaid ja laiemat diskussiooni tekitavaid teemasid: sookvoodid, valimisõiguse andmine juba 16-aastastele jne. Noor-Isamaa ja Reformierakonna noored aga eelistavad pigem rõhku panna kõikvõimalikele kohalikele üritustele, mis on mõeldud nii oma liikmetele kui ka laiemate huvide esindajaile; ühiskonnas laiemat kõlapinda tekitanud ideid või algatusi on tulnud neilt mõnevõrra vähem. Reforminoori võib aga pidada noortekogudest kõige sportlikumaks, sest just spordiüritused moodustavad nende korraldatud ettevõtmistest märkimisväärse osa.

Noortekogu kui kool

Kõik noortekogud püüavad oma liikmeid ka jõudumööda harida. Korraldatakse konverentse (eelkõige näiteks kesknoored ja noorsotsid). Reforminoortega on seotud Liberalismi Akadeemia, mis püüab Eestis jõudumööda propageerida ja edendada liberaalse ideoloogiaga seotud mõtteviisi jne.

Olulisi nüansse võiks välja tuua veelgi, kas või rahvusvahelise koostöö aspekti, kuid ühes ajaleheartiklis ju kõike käsitleda ei jõua.

Tahaks vaid loota, et keegi kunagi noortekogud ka põhjalikuma analüüsi alla võtaks, sest just nendest võrsub Eesti tulevane poliitiline eliit. Millised on selle väärtused ja hoiakud ning milliseks need võiksid kujuneda, on oluline teada juba täna.

/esiletõste/

Loodan, et noored erakondlased suudavad oma sõnumid senisest jõudsamalt kõlama panna ka oma partei juhtfiguuride peas.

TÕNIS SAARTS, politoloogia õppejõud

Jaga |