Halvale algusele ei järgne alati head lõppu

1940. aastal EW ühendati NSVL-i 15. liiduvabariigina, mis röövis väga paljude eestlaste elu. Sellisele algusele aitasid kaasa ummisajudega eestlased, keda nõukogude propaganda oli pannud vaimustuma sotsialismi eelistest.

20 aastat tagasi algas EW-aegse riigikorra taastamine peale konfiskeeritud ja riigistatud varade tagastamise ja suure erastamisega, mida paraku tuli küll hakata nimetama ärastamiseks. See päästis valla eduka kinnisvaramüügi välismaalastele, mida tehti lootuses, et välisfirmad tulevad kasutama siinset odavapalgalist tööjõudu. Nüüd on aga ka eestlased hakanud tahtma samasugust palka, mida euroriikides makstakse samaväärse töö eest. Näiteid pole vaja kaugelt otsida: Soomes saab eestlasest bussijuht ca 30 000 krooni, meil vaevalt 12 000.

Eesti krooni käibeletulekul öeldi aga uut, vaba elu alustavatele eestlastele: „Vahetame teile 1500 rubla eest 150 krooni - minge ostke ka endale maad ja metsa!" Mis on edasi saanud?

Üks „kena" alustamise näide raadiotehasele RET lõpu tegemise päevadest. Enne Eesti taasiseseisvumist oli Saksamaalt ostetud seadmed, mis polnud veel lahtigi pakitud. Kuna need jäid kinnisvaraostjale ette, lükanud agarad töömehed kalli kraami teiselt-kolmandalt korruselt alla hoovi - rõõmuks vanarauakrattidele. Kas selline pidigi olema uue elu algus?

ANTS KULL, Tallinn

Jaga |