![]() Nädala juubilar EDWARD KENNEDY 85IVARI VEE, 01. märts 2017Elas kord rikas kaupmees, kellel oli neli poega. Kaupmehel oli unistus, et tema poegadest saaksid kuningad. Selle unistuse nimel ei olnud tal oma poegadele mitte millestki kahju. Kõik vennad olid äärmiselt heatahtlikud, abivalmid, targad ja tagasihoidlikud ning neid seati kuningriigis kõigile eeskujuks – ühesõnaga, isa au ja uhkus. Kohalik kuningas, kellele Jumal polnud lapsi andnud, pärandas pärast oma surma kuningriigi meie kangelastele. Lähedalasuvas laanes elas aga kuri nõid, kellele see üldse ei meeldinud, sest tal oli endal poeg, kellest ta oli tahtnud kuninga pärija teha. Nõid pani kaupmehe perele peale hirmsa needuse, mille kohaselt kõigil kaupmehe järeltulijatel hakkab olema kinnisidee kuningaks saada, kuid kõigile neile toob see soov vaid õnnetust ja surma. Ja nii juhtuski: vanim poeg langes võitluses kohutava draakoniga veel enne kuningaks saamist. Järgmine vend hukkus kurja nõia saadetud mõrtsuka noole läbi, olles vaid mõni aasta valitsenud. Kolmaski vend ei pääsenud mõrtsuka käest. Järele jäi vaid neljas vend, kõige noorem, kõige ilusam ja kõige targem. Tema pääses enne kroonimist vaid ime läbi surma küüsist, tehes lepingu verejanulise draakoniga, kellele ta ühe kauni karjuseneiu lõunasöögiks tõi. Draakon avaldas talle, vastutasuks magusa kõhutäie eest, nõia needuse saladuse, ja nii elaski kaupmehe noorim poeg kõrge vanaduseni, olles kogu elu kuninga kantsler. Öösiti, eriti täiskuul, vaevas teda nõia needus ja ta tundis vastupandamatut tungi iga hinna eest troonile pääseda, kuid see soov jäi vaid öiseks luupainajaks – oli ta ju neljast vennast kõige targem. Ja tõesti, just nii – muinasjutuna – võib Kennedyte suguvõsa loo kokku võtta, kuna see tõepoolest sarnaneb muinasjutule. 22. veebruaril 1932 sündinud Edward (Ted) Moore Kennedy oli Joseph P. Kennedy ja Rose Fitzgeraldi noorim, üheksas laps. Joseph-seenior oli omal ajal üks Ameerika edukamaid börsimaaklereid ja investoreid. Tal oli ideaalne nina kõigi perspektiivsete projektide peale: tegutses panganduses, seisis Hollywoodi hälli juures, kauples kuiva seaduse aegu alkoholiga, kuid tema peamine kirg oli poliitika. Ja seepärast pani ta kogu oma jõu poliitilise klanni loomisse, ning kasvatas kõiki oma poegi mitte lihtsalt poliitikuteks, vaid presidentideks.Vanima poja Joseph Jr Kennedy poliitikukarjäärile tegi lõpu Teine Maailmasõda, kus too lennukiga alla kukkus. Peale järgmise poja, John F. Kennedy tähe kustumist 1963. aastal Dallases, kus too mõrvati vaid kolm aastat pärast presidendiks valimist, võttis teatepulga üle kolmas poeg Robert, kuid ka tema tapeti ühe oma kampaaniakõne ajal 1968. aastal.Jäi üle viimane – Edward. Ted oli lausa sündinud oraator ning kolmest vennast-poliitikust kõige ilusam ja sportlikum, pealegi poliitikuna kõige andekam. Tema presidendiks valimine peale vend Roberti surma oli praktiliselt otsustatud, kui mitte noor daam nimega Mary Jo Kopechne – üks Tedi assistentidest, „boileriruumi tüdrukutest”, poleks seda ära rikkunud.1969. aasta 18. juuli hilisõhtul kogunes Edwardi valimiskampaaniaga seotud seltskond Chappaquiddicki saarele ühte villasse pidutsema. Olles korralikult vägijooke tarbinud, kutsus tol ajal juba „sügavalt” abielus Ted olev Mary Jo oma autosse, et sõita mere äärde „täiskuud vaatama”. Kas oli süüdi liigne alkohol, Mary Jo ilu või tõesti mingi „nõia needus”, igatahes ei tulnud Edward auto juhtimisega toime, ja paarike sõitis sillalt alla jõkke, kus Edward päästis oma üliväärtusliku elu, kuid Mary Jo vähemväärtuslik elu katkes 28. eluaastal.Kennedyte klann pani mängu kogu oma mõjujõu, et Mary Jo surmaga seotud skandaal summutada, kuid kõigest hoolimata ei suudetud ajakirjanikke vaikima sundida, ning prokurör oli kohustatud kriminaalmenetlust algatama. Ted’ile mõisteti kaks aastat vabadusekaotust tingimisi, mispeale poliitik esines televisioonis avaldusega, kus tunnistas end süüdi selles, et koheselt ei teatanud juhtunust politseile. Mary Jo vanematele maksti kopsakas kompensatsioon ning mõne aja pärast ei tuletanud juhtunut enam keegi meelde.Pärast seda sündmust oli kriips peal Edward Kennedy presidendiambitsioonidel, kuid mitte tema poliitikukarjääril. Ted oli pea 47 aastat Ameerika Ühendriikide Senatis Massachusettsi osariigi poolt valitud senaator.Edward Kennedyt võis julgelt pidada üheks Ameerika mõjuvõimsamaks poliitiliseks niiditõmbajaks. Kes teab, võib-olla on tõesti osaliselt õigus neil, kes leiavad, et Mary Jo juhtum muutis Edwardi suhtumise elusse ja poliitikasse ning tema elutööks kujunes võitlus vaeste ja rõhutute eest. Võitles ta ju igasuguste diskrimineerimiste vastu, põhinegu need siis rassilisel, soolisel, ealisel, religioossel või rahvuslikul erinevusel. Kogu oma senaatorikarjääri vältel üllitas ta rohkem kui 2500 seaduseprojekti, millest mitusada said seadusteks. Peamiselt tegeles ta meditsiini-, sotsiaal- ja haridussfääriga. Ta võitles USA vägede Vietnamis viibimise vastu ja nendesamade vägede Iraaki viimise vastu. Ta oli ka üks peamisi armeenia lobiste – maailma suuremaid armeenlaste õiguste kaitsjaid. Just Edward Kennedy oli see mees, kes tõi avalikkuse ette kõigile tundmatu mustanahalise poliitiku, hilisema USA presidendi Barack Obama.Jääb üle vaid imestada, milline peab küll olema „katus”, et aastakümnete vältel säilitada selline mõjujõud „herilasepesas”, ning samas poolehoid lihtrahva poolt – ja seda kõike vaatamata Mary Lo juhtumile ja mitmele hilisemale seksiskandaalile.Edward Kennedy lahkus siitilmast 25. augustil 2009.IVARI VEEViimati muudetud: 01.03.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |