Nädala juubilar VLADIMIR PUTIN 60

Võrdlemisi pikaajaline ametisolek ning eesootavad valitsemisaastad kipuvad tekitama soovi võrrelda teda tsaari või Nõukogude Liidu juhtidega. Eesti Kunstiakadeemia professor, ajaloolane David Vseviov avaldas arvamust, et Venemaa valitsejatest sarnaneb Putin ehk kõige enam 1825-1855 võimul olnud keiser Nikolai I-ga.

Putin usutavasti väliselt monarhi ja n-ö „isakesega" sarnaneda ei soovi. Seda võib järeldada ka tema tõrjuvast käitumisest augustivisiidil Karjalasse Valamo saarele, kus preester tema kätt suudelda püüdis.

Natalya Givorkyani, Andre Kolisnikovi ja Natalya Timakova raamatus „Kes te olete, härra president? Vestlusi Vladimir Putiniga" peab Putin monarhia taastamist Venemaal vähetõenäoliseks. Siiski toob ta üsna pragmaatiliselt välja kuningavõimu eelised.

„Monarh ei pea mõtlema, kas teda valitakse või mitte, arvestama vähesega või mõtlema sellest, kuidas mõjutada elektoraati. Ta võib mõelda oma rahva saatusest ja mitte lasta enda pisiasjadest kõigutada."

Kui Vene ühiskonnast on erinevatel aegadel otsitud (kohati ka õigustatult) aasialikkust, siis Putini arvates kuulub see suurriik Euroopa kultuuri: „Muidugi on Venemaa mitmekesine riik, kuid me oleme osa lääne-euroopa kultuurist. Ja selles ongi tegelikult meie väärtus."

„Kus ka meie inimesed ei elaks, kas Kaug-Idas või lõunas - me oleme eurooplased," lausub Venemaa president intervjuus raamatu autoritele. Võimalik, et lisaks poliitilisele kaalutlusele on selle mõttelaadi taga ka tema kauaaegsed ja tugevad Peterburi-juured.

Vene riigipea silmapaistvas sümpaatias õigeusu vastu võib traditsioonide austamise eesmärgi kõrval näha püüdu säilitada ühtekuuluvustunnet suure osa inimestega, ka siirust. Tema sidemed usuga ulatuvad lapsepõlve. Ema ja naabrinaine ristisid Vladimiri ilma isa teadmata. 1993. aastal reisil Iisraeli laskis toona Peterburi abilinnapea Putin selle ristimise risti Issanda Hauakirikus pühitseda ning kannab seda religioosset talismani alati kaasas. Võimalik, et punkansambli „Pussy Riot" esinemine kirikus polnud Putini jaoks mitte ainult väljakutsuv demonstratsioon poliitilistelt vastastelt, vaid ka usu rüvetamine. (Sel viisil meelsuse avaldamist kritiseeris ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder.)

Vaieldamatult on Putinil vastaseid ja vaenlasi nii Venemaal kui ka kogu maailmas, mõistagi Eestiski. Muide, tänu Teise maailmasõja aegsetele eestlastele võinuks Vladimir Putin sündimata jääda. Nimelt määrati Putini isa Vladimir Spiridonovitš sõja ajal NKVD hävituspataljoni ja saadeti 28-liikmelise grupi koosseisus sakslaste tagalasse Kingisepa linna (nüüd jälle Jamburg) lähedale diversiooniakti läbi viima. Nad jõudsidki õhkida ühe laskemoonalao, aga siis lõppes toit otsa. Kohalikud eestlased tõid neile algul süüa, hiljem andsid aga Saksa võimudele välja. Ühena vähestest õnnestus Putini isal piiramisrõngast põgeneda.

Putini tulevane ema Maria oli Leningradi blokaadi ajal otseselt surmasuus ja äärmuseni nõrkenuna viidigi ta ekslikult juba surnukuuri. Siiski oli sel naisel õnne ja vastupidavust ellu jääda. Poja tõi ta ilmale 41-aastasena.

Mis kriteeriumide järgi hinnatakse Vladimir Putinit meil?

Vestlesin hiljuti Lõuna-Eestis pensionipõlve pidava vene keele ja kirjanduse õpetajaga, kes nimetas Putinit Venemaale väga heaks presidendiks. „Ta on suutnud riigi välja viia majanduslikust kaosest, kindlustada paljudele inimestele heaolu. Ta oskab hästi suhelda ning kaitseb väärikalt Venemaa huve erinevates riikides. Putin on etem nii Leonid Brežnevist ja Mihhail Gorbatšovist kui ka Boriss Jeltsinist," ütles vanaduspuhkusel pedagoog. „Kahju ainult, et tal pole õnnestunud Venemaal massilisele joomisele piiri panna," ei jätnud õpetaja lisamata.

„Kuuldavasti tarvitab Putin ise alkoholi vaid pidulikel puhkudel. See on tema pluss võrreldes eelkäija Jeltsiniga, kes teatavasti oli tuntud viinaarmastaja," märgib Tartumaal Peipsi-äärses Varnja külas elav Raissa. Vaatamata suhtelisele karskusele pole aga Putin pääsenud ühe Venemaal toodetava viinasordi tema nime järgi nimetamisest. 2006. aastal tunnistati vodka „Putinka" Venemaa aasta tooteks viinade hulgas. Idanaabri presidenti iseloomustades märkis varnjalanna veel, et, elades Eestis, ei tea ta Venemaal toimuvast kuigi palju. „Tundub aga, et Vladmir Putin mõtleb oma rahvale ja töötab palju," arvab ta.

Hiljuti Jõgevamaal Peipsi Kalurite Ühingu esimehe Priit Saksinguga kohtunud Pihkva oblasti ettevõtja Sergei Bazarnov märkis president Putini ühe olulisema omadusena ettevõtluse arendamist. „Pealegi arvan, et Putinile pole praegu Venemaal alternatiivi. Asjalik ja läbimõeldud kombinatsioon on ka Putin presidendiks ja Dmitri Medvedev peaministriks või vastupidi, nagu ka eelnevatel aastatel."

Mustvee linnaraamatukogu juhataja Laidi Zalekešina sõnul on piisavalt populaarsed Putinist kirjutatud raamatud. „Erilise huviga loetakse viimati ilmunud „Imelist Putinit", mis pidevalt laenutuses väljas," lausus bibliograaf.

Venemaa riigipea isiku põimis oma jutu sisse ka hiljuti Jõgeval ettevõtjatega kohtunud endine majandus- ja kommunikatsiooniminister, nüüd valuutaettevõttes Tavid töötav Meelis Atonen. Ta mainis kahe riigi majandussuhete hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest rääkides „säutsu", mille president Ilves saatis kolleeg Putinile, kuid kahtles samas, kas „säuts" Putinile ka mõju avaldas.

Vikerraadio saatesarja „Müstiline Venemaa" autorilt, ajalooprofessor David Vseviovilt küsisin, kas Vladimir Putini presidendivõimus võib ka midagi müstilist olla. „Kiiresti on sellele küsimusele võrdlemisi keeruline vastata. Ehk on müstiline see, millise skeemi järgi sünnivad seisukohad ja otsused Putini võimuaparaadis. Mõneti oli see mehhanism NLKP Keskkomitee poliitbüroo ajal selgemini arusaadav kui tänasel Venemaal," arvas teadlane.

Selle kohta, et Putin on edukas judoka, et ta on juhtinud lennukit ja tulistanud ussuuri tiigrit, arvas Vseviov: „Selline sportlikkus ja atraktiivsus on iseloomulik mitmele riigitegelasele, näiteks ka peaminister Andrus Ansipile. Omaette teema on selle kasutamine poliitilise populaarsuse võitmiseks."

7. oktoobril saab Vladmir Putin 60-aastaseks. Pole välistatud, et karismaatiline riigimees räägib ise kaasa ka oma peolaua menüüs. Tema vanaisa Spiridon oli elukutselt kokk, kes pidas seda ametit ka Vladimir Lenini elamises Gorkis ja ühes Stalini suvilatest.

JAAN LUKAS

Jaga |