Nädala juubilar LEMBIT KOIK 85

 Artiklis "Kui Eesti oli maailmas suur" kirjutas filosoof Ülo Kaevats, et Rahvarinde eestseisusesse kuulunutest polnud vaid ajakirja „Eesti Jurist“ peatoimetaja Lembit Koik dotsendiametis, kuigi ülikoolis oli õpetanud temagi. "On see ikka piisav põhjus, et riik on Lembit Koigi kui Balti keti aegse Eestimaa Rahvarinde eestseisuse juhi tunnustamise täielikult unustanud?" küsib Kaevats retooriliselt.

Lembit Koigi panusest Balti keti korraldamisse saab hea ülevaate tema enda kirjutatud raamatust, mis pühendatud sellele ajaloosündmusele. Saatesõnas meenutab autor sedagi, kuidas Rahvarinnet süüdistati sajas surmapatus,sealhulgas näiteks ka tehaseseadmete rikkumises. Seda valeinfot edastanud Moskvast saadetud TASS-i erikorrespondendid koos oma teadeteagentuuriga anti kohtu alla ning Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohus asuski nende süüd arutama. Alguses enesekindlalt käitunud TASS-i jurist pakkus istungi käigus rahvarindelastele kohtuvälist lepitust. Ettepanek võeti vastu, kuid Rahvarinde taotlusel andis kohus erimääruse, milles mõisteti valeinfot levitanud uudisteagentuuri tegevus hukka.

"Rahvarinde eestseisuse seitsmest liikmest olid viis humanitaarid. Juristidest kuulus sinna ühendusse Lembit Koik, kelle erialased teadmised igati vajalikud olid. Me sobisime Lembit Koigiga igati nii tõekspidamiste poolest kui ka argisemates ettevõtmistes. Lembit Koigi kõnedes on tunda olnud juristile omast täpsust, korrektsust ja argumenteeritust," meenutas juubilari võitluskaaslane ja sõber – kunstnik ja ühiskonnategelane Heinz Valk.

1988. aasta oktoobris toimunud Eestimaa Rahvarinde asutamiskongressil oli Lembit Koik üks esimesi kõnepidajaid ja ta ka juhatas kongressi esimest istungit.

Koos Hagi Šeiniga telesaadet "Mõtleme veel" juhtinud Rein Järliku sõnul osales selles saates, kus Edgar Savisaar tegi ettepaneku luua Eestis rahvarinne, ka Lembit Koik. Internetis surfates võib leida, et pärast Edgar Savisaare esinemist võttis rahvarinde-idee toetuseks sõna Heinz Valk, seejärel Lembit Koik.

Lembit Koik sündis 3. septembril 1929 Tartus. Esimesel iseseisvusajal sai Lembitust noorkotkas.Molotovi–Ribbentropi paktja okupatsiooniaeg tungisid ka tema ellu. 1941. aastal Tartust taganedes oli punavõim tapnud kõik vanglas kinnipeetavad, sealhulgas tema endise koolijuhataja, nimeka lastekirjaniku Jüri Parijõe.

Saksa okupatsiooni ajal paigutati Lembit Koigi kodumaja lähedusse vangistatud juudid, kellele Lembit salaja süüa viis. "Vaata, poiss, et sinust poliitikut ei saaks, sest poliitika võib olla tappev," ütles talle isa, kui "juutide maja" oli elanikest „tühjendatud“. "Küllap isa teadis, mida rääkis. Ta oli 1924. aasta detsembrimässu ajal kaitseväes ja Pätsi riigipöörde aastal üleajateenija," on Lembit Koik kirjutanud.

Ajakirjas "Haridus" meenutab Lembit Koik, et 1944. aastal värbasid sakslased poisse lennuväe abiteenistusse, ning mitmed uljaspead läksidki vabatahtlikult sellesse õhutõrjeüksusesse. "Nende hulgas ka kiitsakas, kuid parajalt pikaks veninud siinkirjutaja koos kahe lähedase sõbraga. Olime läbinud ettevalmistuslaagri Ida-Preisimaal. Meid saadeti Ulila jõujaama ümbruses paiknenud õhutõrjekomandosse. Mida mõtlesime? Ei, mitte seda, et päästa fašistlik Saksamaa hävingust. Meie mure oli see, et Tartu elektrist ilma ei jääks. Sõlmisime kokkuleppe, et igal juhul jääme kodumaale, sakslastega koos me ei taandu," tuletab tänane juubilar meelde oma sõjaaegset noorpõlve.

Keskhariduse omandas Lembit Koik Tartu 1. keskkoolis (praegu Hugo Treffneri Gümnaasium). Juba siis, kui Lembit oli TRÜ õigusteaduskonna II kursuse üliõpilane, kutsus direktor Karl Maasik ta koolilastele NSV Liidu ja Eesti NSV konstitutsiooni tundmise tunde andma.

Aastatel 1966–1989 oli Lembit Koik bülletääni „Nõukogude Õigus“ peatoimetaja ja 1990. aastal asutas ta ajakirja „Eesti Jurist“, mille peatoimetajaks oli 1991. aastani. "Tean, et juriidilisi ajakirju toimetades tegi Lembit Koik head koostööd autoritega ja oskas kirjutama kaasata nimekaid õigusteadlasi," ütles Eesti NSV viimane justiitsminister Advig Kiris. 1983. aastal tunnustati Lembit Koiki Eesti NSV teenelise juristi aunimetusega. Aastail 1991–1992 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli õigusnõunik.

1952–1966 töötas Lembit Koik Eesti Raadio spordisaadete toimetuses ning seejärel „Õhtulehes“ ja „Spordilehes“ osakonnajuhatajana. "Eestlased on kõva spordirahvas,“ nentis Koik ühes oma paljudest spordiraamatutest, 1980. aastal ilmunud trükises "Retk Eesti spordiajalukku".

Eesti Ajakirjanike Liit kuulutas Lembit Koigi 1999. aastal oma auliikmeks.

Juubilar on silma paistnud ka võistlusspordis. Aastail 1949–1955 tuli ta veepallis kolm korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. Spordielu korralduslikku poolde on ta jäädvustunud ka ENSV Veepalliföderatsiooni esimehena (1960–1965), 1995. aastal loodud spordiseltsi „Põhjakotkas“ asutajana ja volikogu esimehena ning mitmete muude ühenduste koosseisus.

Õnnitlusi soliidse tähtpäeva puhul võtab Keskerakonna liige Lembit Koik vastu oma Saaremaa-kodus Orissaare vallas.

JAAN LUKAS

Jaga |