Reaalsus: pensionitõusu sööb ära järsk hinnatõus

1. aprill on rohkem kui 377 000 pensionäri jaoks oluline päev. Seaduse järgi toimub sel päeval pensionide indekseerimine – pensionid tõusevad. Niimoodi on see käinud juba aastaid, kuigi viimasel ajal on pensione tõstetud ka erakorraliselt. Kui poleks olnud eelmise valitsuse poolt Keskerakonna ettepanekul tehtud erakorralisi pensionitõuse aastail 2005–2007, tõuseks keskmine vanaduspension praegu vaid 3500 kroonini. Nüüd tõuseb see 4560 kroonini kuus.

Mõned arvud pensionide arvutamiseks

Nende abil saab igaüks oma pensioni suuruse välja arvutada:

Rahvapension (staazhi alla 15 aasta) 1913 krooni

Pensioni baasosa (võrdne kõigile üle 15 a staazhiga) 1670 krooni

Aastahinne 65 krooni

15 aastat staazhi 2675 krooni

30 aastat staazhi 3650 krooni

40 aastat staazhi 4300 krooni

44 aastat staazhi 4560 krooni

Töövõimetuspensioni suurust arvestatakse vastavalt töövõimekaotusele 30-aastase staazhiga vanaduspensionist. Näiteks 80% töövõimest kaotanud isiku töövõimetuspension on 0,8x3650 ehk 2920 krooni.

Pensioniindeksi arvutamise aluseid muudeti eelmise aasta lõpul Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusega. Kui varem mõjutasid indeksit sotsiaalmaksu laekumise kasv ja tarbijahinnaindeks pooleks, siis alates sellest aastast moodustab 80% indeksist eelmise aasta sotsiaalmaksu kasv ja 20% inflatsioon. Ka korrutatakse kasvik baasosa puhul läbi koefitsiendiga 1,1 ja aastahinde puhul koefitsiendiga 0,9.

Pikemas perspektiivis on õiglane baasosa suurem kasv, praegu moodustab see vaid ligikaudu 30% keskmisest vanaduspensionist. Samas ei nõustunud koalitsioon Keskerakonna ja Rahvaliidu ettepanekutega muuta pensioniosaku arvutamine õiglasemaks ja solidaarsemaks. Jätkuvalt tuleb miinimumpalgaga inimesel töötada ligi kolm aastat, et kokku saada pensioniosaku koefitsient 1.

Rõõmu sööb ära hindade järsk tõus

Kindlasti on iga pensionitõus rõõmustav sündmus. Kahjuks ei saa sellest tõusust täiel määral rõõmu tunda, kuna kogu tõusu sööb ära hindade tõus. Toiduainete hinnad hakkasid tõusma juba eelmise aasta suvest. Viimaste kuude inflatsioon on võrreldes eelmise aastaga olnud üle 11%.

Pensionäride kulud on aga kasvanud veelgi rohkem, sest nemad kulutavad peaaegu kogu pensioni esmatarbekaupadele ja eluasemele. Need kulud on kasvanud võrreldes aastatagustega juba ligi 20%. Tõsiselt tuleks kaaluda pensionide erakorralist tõstmist 1. juulist hindade tõusu leevendamiseks. Keskfraktsioon on menetlusse andnud sellise eelnõu, mille põhjal peaks baasosa tõusma veel 300 krooni ja rahvapension 200 krooni võrra. Seni on koalitsioon Riigikogus meie ettepanekud maha hääletanud.

Järgnevalt tuleb kritiseerida ka valitsuse pensioniplaane. Praeguse valitsuse plaan on jõuda keskmise vanaduspensioniga 2011. aastaks 6500 kroonini (2011. aastal näiteks tõuseb pension vaid 11%). See tähendaks pensionide kahekordistamist viie aasta jooksul (2006. a. 3169 krooni), mitte nelja aastaga, nagu on ekslikult väidetud.

Kui Keskerakond valitsusse kuulus, täiendati pensionikassa vahendeid kahe aastaga lisaks sotsiaalmaksule 5 miljardi krooniga. Praegune valitsus kavatseb järgmise nelja aasta pensionitõusud tehagi selle, meie poolt lisatud rahaga, täiendamata ise pensionikassat ühegi sendiga. See aga on ohtlik, sest 2011. aastaks on pensionikassa jääk vaid 1 miljard krooni, mis ei taga isegi ühe kuu väljamakseid ja paneb raskesse seisu kõik järgmised valitsused.

Pensionäri elatustase ei parane

Ka ei parane pensionäri elatustase sellisest pensionitõusust märkimisväärselt. Kui Keskerakonna soov oli jõuda 2011. aastaks keskmise vanaduspensioniga 50% tasemeni keskmisest tööinimese kättesaadavast palgast, siis valitsuskoalitsiooni kava kohaselt jääb see ikkagi 45% juurde. Euroopas on pensioni suurus 70–80% palgast. Keskerakonna eesmärk tõsta keskmine vanaduspension 2011. aastaks üle 8000 krooni on reaalne, kui selle nimel ka pingutada, eraldada täiendavaid vahendeid, nii nagu valitsuses olles tegime.

Reformi, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotside koalitsioon on tõrjunud Keskerakonna ettepanekud nii pensioniosaku aastakoefitsiendi arvutamise muutmiseks kui ka pensionide maksuvabastuse suurendamiseks. Pensionide maksusoodustus on olnud juba 2004. aastast 3000 krooni kuus. Koos maksuvaba miinimumiga tähendab see 2008. aastal pensioni maksuvabastust 5250 krooni kuus. Kuna keskmine vanaduspension läheneb 5000 kroonile, tuleb järjest enamatel pensionäridel maksta maksuvaba osa ületavalt pensionilt tulumaksu, mis kindlasti pole meie pensionide suuruse juures õiglane.

Viimase aja suured hinnatõusud toasoojale, küttele ja elektrile, mis suures osas on põhjustatud valitsuse poolt tõstetud aktsiisidest, löövad väiksema sissetulekuga inimese, sh pensionäri rahakoti pihta. Reformierakonna maksupoliitika on väga küüniline ja otse suunatud jõukamate kasuks. Tulumaksu vähendamisega tehakse 1,2 miljardi kroonine kingitus peamiselt kümnele protsendile kõige suurema sissetuleku saajaile. Rikastele tehtud kingituse maksab kinni enamik Eesti inimesi tõstetavatest aktsiisidest tuleva 2,1 miljardi krooniga. Kõige markantsem on see, et sellist äärmusparempoolset maksupoliitikat viib Reformierakond ellu sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padari kätega!

Reformierakond tõstaks pensioniiga

Eelmisel aastal tuli Reformierakond taas välja ettepanekuga tõsta pensioniiga. Ettepaneku sisu kattub Tööandjate Keskliidu väljakäidud sooviga. Pole ka ime, sest Reformierakond on ju jätkuvalt 5–10% inimeste – kõige rikkama kihi – huvide kaitsja. Just see mõjukas lobigrupp tahab, et Eesti tavainimene töötaks ennast lausa surnuks väiksele grupile kasumit tootes ega saaks kasutada tööaastate jooksul välja teenitud vanaduspensioni.

Eeltoodust saab teha ainult ühe järelduse: ei praegused ega tulevased pensionärid pole parempoolse valitsuse jaoks olulised. Veelgi enam, loodetakse, et koos pensionile minekuga saaks keskmise Eesti inimese ka manalateele saata – riigil vähem muret ja kulutusi.

Muidugi loodan, et oravate unistatud stsenaarium ei käivitu. Kavatseme selle vastu töötada kõigi vahenditega. Eestis on kindlasti veel terve mõistuse ja südametunnistusega otsustajaid ja poliitikuid, kes inimvaenulikke otsuseid läbi ei lase.

JAAK AAB, Riigikogu liige, endine sotsiaalminister

[esiletõste]

JAAK AAB: Ei praegused ega tulevased pensionärid pole parempoolse valitsuse jaoks olulised. Veelgi enam, loodetakse, et koos pensionile minekuga saaks keskmise inimese ka manalateele saata – riigil vähem muret ja kulutusi.

Jaga |