Õiguskantsleri kaks mõõdupuud

23. märts 2005


Eelmisel neljapäeval saatis õiguskantsler Allar Jõks Riigikogu juhatusele kirja, milles soovitas parlamendil mitte vastu võtta seadusemuudatust, mis lubaks parlamendiliikmetel kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikokku.
Praegu kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et tänavu 17. oktoobrist peatuvad kohaliku volikogu liikme volitused seniks, kuni ta on Riigikogu liige. Seega ei saaks parlamendisaadikud olla samaaegselt kohalikes volikogudes.
Praegu parlamendi menetluses olev seadusemuudatus lubab aga parlamendiliikmetel jätkuvalt Riigikogu töö kõrvalt kohalikesse volikogudesse kuuluda.
Jõks tugines põhiseaduse sättele, mis ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused seaduse alusel iseseisvalt. Järgnevalt teavitas ta, et Riigikogu liikme tegutsemine ka kohaliku volikogu liikmena on vastuolus ametite ühitamatuse põhimõttega. Õiguskantsleris tekitas selline topeltülesanne kahtlusi põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõtte kooskõla kohta.
Õiguskantsler ja Reformierakonna-meelseks väidetud Postimees on mures demokraatia pärast. Ilmselt on taoline sügav mure tingitud asjaolust, et taas muutus Riigikogu liikmete abil Tallinna võim ning Reformierakonnal tuleb nüüd oma pealinna-ametitest lahkuda.
Kui läinud aasta oktoobrikuus murdis Reformierakond koalitsioonileppe Keskerakonnaga ja Riigikogust toodi Tallinna volikokku võimupöörde ettevalmistamiseks Rein Lang, Peeter Kreitzberg ning Sven Sester, siis kummalisel kombel ei tundnud õiguskantsler ega Postimees toimuva pärast vähimatki muret. Ent nüüd, mil Reformierakond Tallinna võimust ilma jäi, püstitati jõuline arutelu Riigikogu liikme ning kohaliku omavalitsusliikme ametite ühildumise seaduslikkusest.
Õiguskantsleri tegemised on mõistetavad, ent lisaks sellele probleemile võiks ta koos Postimehega anda õigusliku hinnangu sellelegi, keda esindavad Riigikogus sotsiaalliberaalid ja keda esindasid Tallinna volikogus rahvaliitlased. Siis võiks veel säilida usk võrdse kohtlemise printsiibi kehtivusest meie õigusruumis. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)