Dudajevite kodakondsuse keerulised küsimused

26. juuli 2006


Alla Dudajeva taotleb endale ja pojale Eesti kodakondsust eriteenete eest – oma abikaasa tegevuse eest Nõukogude armee Tartu lennuväediviisi ülemana. Kui kindralilese jutt piirduks ainult Tartu-päevadega, mil kohalik väeülem 15 aastat tagasi hoidus Eesti poliitilistesse arengutesse jõuga sekkumast, oleks meie valitsuse otsus keeruline sisepoliitiliselt.
Okupatsiooniväelastele (antud juhul ka nende pereliikmetele) eriteenete eest kodakondsuse andmine oleks aga pretsedent, mille alusel on raske keelduda kodakondsuse andmisest ka kõikidele teistele praegu mis tahes riigis elavatele 15 aastat tagasi Eestis teeninud erupunaväelastele – nendegi osalusel ei toimunud Tartus ega mujal ühtki verevalamist. Sel juhul oleks palju enam alust eriteenete eest kodakondsust nõutada toonastel Tallinna ja Paldiski komandöride peredel (näiteks Abdurahmanovitel, Kotshegarovitel ja Olhovikovidel), kelle roll kokkupõrgete vältimisel terves Eestis oli veelgi olulisem. Uudis ühele endise Nõukogude armee ohvitseri perekonnale eriteenete eest Eesti kodakondsuse andmisest võib Venemaal levides tekitada ennustamatu reaktsiooni siit võrdlemisi vastumeelselt lahkunud tuhandetes erusõjaväelaste peredes.
Kuna Dudajeva kuulutab samal ajal, et talle pakutava Vene kodakondsuse vastuvõtmine tähendaks mägedes võitlevate tshetsheenide reetmist, on tema taotlusel Eesti jaoks ka tugev välispoliitiline mõõde. Eesti riik ei saa eriteenetega pärjata inimest, kes avalikult taotleb meie naaberriigi territoriaalse terviklikkuse lõhkumist.
Märksa lihtsam on Eestil pakkuda Dudajevale siin lihtsalt elamisluba ja halli passi. Ja loomulikult on intelligentsele perele uks valla Eesti kodakondsusse astumiseks tavalises korras – sooritades keeleeksamid ja õiendades muud formaalsused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)