Leedu valis suuna muutustele

Leedu parlamendivalimiste esimese vooru tulemused ei tohiks seega kellelegi olla üllatuseks.

Esimeses voorus oli edukaim Tööpartei, kes on kindlustanud 17 kohta Leedu Seimi 141 mandaadist. Kohe nende kannul on sotsiaaldemokraadid 15 kohaga. Kolmandaks tõusis 13 kohaga tänase peaministri Andrius Kubiliuse erakond Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid. Ülejäänud parteid said vähem kui 10% antud häältest, mis siiski kindlustas veel neljale erakonnale esindatuse parlamendi uues koosseisus. Valimiskünnist ei suutnud ületada Roheliste ja Talurahva Liit.

Andrius Kubiliusel endiselt head šansid

Leedu Seimis täidetakse 70 kohta esimeses voorus parteinimekirjade põhjal proportsionaalse esindatuse alusel. Ülejäänud 71 kohta selguvad ühemandaadilistes valimisringkondades. Seal ringkonnas, kus ükski kandidaat ei saanud 14. oktoobril absoluutset enamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi osalusel 28. oktoobril teine voor.

Ja nüüd läheb põnevaks. Selgub, et teises voorus võib edu saata konservatiive, sest just nende kandidaadid on paljudes ringkondades liidripositsioonil. Enne esimest vooru suhteliselt kahvatu valimiskampaania teinud sotsiaaldemokraadid peavad tõsiselt pingutama, sest nende kandidaatidel on enne pühapäevast otsustavat vooru tööerakondlastest parem asetus. Sotside skeptiline suhtumine aatomielektrijaama ehitamisse võib neile pärast referendumi eitavat tulemust lisahääli tuua.

Ometi pole päris võimatu, et suurima arvu mandaate Seimis kogub ikkagi Andrius Kubiliuse erakond sotsiaaldemokraatide ja Tööpartei ees. Sel juhul saaks tänane peaminister tuleva aasta eelarve kinnitada enam-vähem nii nagu see 16. oktoobril valitsuses heaks kiideti. Kubiliuse kabinet ei taha makse tõsta ega riigisektori kulusid kärpida. Eelarve defitsiit suureneks seejuures ligi 15%. Loomulikult kritiseerib tänane opositsioon riigieelarve eelnõu.

Uspaskihh väärtustab suhteid Venemaaga

Valimiste teise vooru tulemused sõltuvad suuresti lisaks valimispropaganda edukusele ka valijate aktiivsusest. Tööparteid toetatakse suhteliselt rohkem väikelinnades ja maakohtades, konservatiive ja sotse suurtes keskustes. Jõuliselt värvika valimiskampaania korraldanud Tööpartei liider Viktor Uspaskihh on rõhutanud, et tahab märgatavalt tõsta leedulaste miinimumpalka ning asuda läbirääkimistesse Venemaa gaasikontserniga Gazprom uute ostuhindade osas. Leedu sõltub suurimal määral energiatarnetest Venemaalt. Parempoolsel koalitsioonil oli aga võimatu Moskvast hinnaalandust saavutada.

Uspaskihh on rõhutanud, et leedulased ei peaks energia eest maksma rohkem kui eestlased ja lätlased. Ajalehele Izvestija antud usutluses märkis Viktor Uspaskihh, et tahab kõigekülgselt arendada suhteid Venemaaga, rõhutades samas, et Leedu kuulub ja jääb kuuluma Euroopa Liitu. Aatomielektrijaama ehitamise küsimuses tahab Tööpartei liider ettevalmistustöid jätkata ning eesmärke täpsustada. Uspaskihh ja ka sotside liider Algirdas Butkevičius ei välista, et selles erakordselt olulises küsimuses tuleb korraldada veel üks referendum.

Järjepidevus strateegilistes küsimustes

Tööpartei, sotside ning erakonna „Kord ja Õiglus" liidrid lubasid pärast edukat esimest valimisvooru üksteise kandidaate kõigi teiste pretendentide vastu otsustavas voorus toetada. Võimalik, et see lubadus pärast põhjalikumat analüüsi unustatakse. Pole nimelt võimatu, et Tööpartei eelistab koalitsiooni koos Kubiliuse parteiga ja liberaalidega. Seda juhul, kui Tööpartei oleks juhtiv erakond. Samas on täna veel Euroopa parlamendi liikmena tegutsev Viktor Uspaskihh andnud mõista, et tema isiklikult eelistaks valitsusjuhi ametile majandusministri portfelli. Mis saab aga siis, kui valimiste teine voor toob üldvõidu hoopis Andrius Kubiliuse erakonnale?

Leedu president Dalia Grybauskaite saab oma otsuse peaministrikandidaadi osas teha alles pärast lõplike valimistulemuste selgumist. Seni on ta rõhutanud, et ootab uuelt koalitsioonilt järjepidevust strateegilistes küsimustes. Mõnedki algatused ja reformid tervishoius, sotsiaalsfääris, korruptsioonitõrjes ning energiajulgeoleku alal jäid Kubiliuse valitsusel pooleli. Riigipea ootab, et neid reforme jätkatakse, olenemata koalitsiooni koosseisust, teades, et Leedust saab 2013. aasta teisel poolaastal Euroopa Liidu eesistujariik.

Meelelahutajad ja staarikesed põrusid

Ja veel üks kinnitus pealkirjavaliku adekvaatsusele. Senisest tõsisemalt oma rolli suhtunud Leedu valija seekord ei toetanud riigis tuntud ja koguni kuulsaid meelelahutajaid ning sportlasi.

Valusaima valimiskaotuse sai mõne aasta eest poliitikasse siirdunud ülipopulaarne kohalik meediastaar Arunas Valinskas, kes mõnda aega juhtis Seimi tööd. Oma tänast mandaati ei suutnud uuendada ka Leedus üsna tuntud raadio- ja telemees Antanas Nedzinskas. Sama saatus tabas juba esimesel katsel meeleolulauljat Liveta Kazlauskienet.

Senisest tõsisema rahvavaliku tegi auga läbi tänase Leedu üks rahvusvaheliselt kuulsamaid ooperilauljaid, ka muusikalides ja operettides menukalt esinev bariton Vytautas Juozapaitis. Aeg näitab, kas ta poliitikuna on asjalikum, kui need, kes valimistel põrusid.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

[fototekst]

VALIJA OTSUSTAB: Eesti Välispoliitika Instituudi esimees Andres Kasekamp halvustas 22. oktoobril ETV saates „Välisilm" leedulaste otsust eelistada möödunud valimistel Tööparteid. Kasekamp ei suutnud mõista, miks leedulased eelistasid „populiste". Demokraatlikus riigis peab aga olema valijate otsus püha ega tohiks olla parastatav, eriti veel võõrriigi „analüütiku" poolt. Pildil kaaluvad Vilniuses elavad valijad, keda eelistada Leedu parlamendivalimistel 14. oktoobril.

Jaga |