Keskerakonnna Roheliste Kogu toetab Eesti Looduse Fondi pöördumist

Eestimaa Looduse Fond,      10. november 2004


Keskerakonnna Roheliste Kogu toetab Eesti Looduse Fondi pöördumist põllumajandusministeeriumi poole, milles ei soovitata geneetiliselt muundatud organismide kasutamist Eestis ega teistes Euroopa Liidu maades.
Täna puuduvad maailmas pädevad uuringud, mis kinnitaks GMOde kahjulikku mõju inimorganismile. Samas ei ole küllaldaselt uuringuid, mis tõestaksid GMO kasutamise ohutust.
Piisava informatsiooni puudumisel on mõistlik lähtuda ettevaatusprintsiibist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige looduse ja inimese julgeolek.

Allakirjutanud kutsuvad põllumajandusministeeriumi üles mitte lubama GM-kultuuride kasutamist ning GMOsid sisaldava toidu müümist nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu maades. Geneetiliselt muundatud organismide kasvatamist ja turustamist lubav põllumajanduspraktika on suurte keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike riskidega, potentsiaalselt inimtervist kahjustav ning vastuolus mahetootjate ja tervislikku toitu väärtustavate inimeste huvidega.

Viitame siinkohal ka Maailma Looduskaitseorganisatsiooni IUCNi esile tõstetud probleemidele seoses GMOdega: GMOde looduskeskkonda viimine võib kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja kadu; GMOde potentsiaalne roll globaalselt toiduga varustamise ja tagamise osas pole leidnud senini piisavalt tõendeid; GMOde kasutuselevõtt eeldab toidu ohutusealast, majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalanalüüsi ning piisavalt teaduslikku tõestusmaterjali, mille põhjal saab otsustada nende kasutamisvajaduse ja kaasneva ohutuse üle. Praeguse seisuga kogutud teave pole piisav ega käsitle kõiki nimetatud komponente.
Käesolevaga kutsume põllumajandusministeeriumi üles toetama jätkusuutlikke põllumajandusviise, mis võivad pakkuda palju hüvesid nii talunikele, tarbijatele kui keskkonnale.
Soovime seadusandluse kehtestamist, mis käsitleks geneetilist saastamist põhjustanud tootjate vastutuselevõtmist.

Viimastel aastatel ilmub järjest rohkem fakte GMOde negatiivsete mõjude kohta bioloogilisele mitmekesisusele ning inimeste ja loomade tervisele. Suurt ohtu võib kujutada endast horisontaalne geeniülekanne, näiteks antibiootikumi-resistentsete markergeenide levik. Ohtlik on ka suurenev herbitsiidide kasutamine, kuna umbes 70% tänapäeva GM-kultuuridest on muudetud herbitsiidiresistentseks kas glüfosaadi või glüfosinaadi vastu.
Glüfosinaat-ammoonium (turustatakse Basta nime all) on uuemate uuringute kohaselt toksiline ka imetajatele, põhjustades muuhulgas kahjustusi loote arengus. Ka glüfosaadi (Roundup) ohutuses on hakatud kahtlema ja seostama seda Mitte-Hodgkini lümfoomidega. Põhjamaade kogemuste kohaselt liigub glüfosaat, vastupidiselt tootja kinnitustele, ka põhjavette, ületades kohati saastumise piirnorme mitu korda. Teadlased kahtlustavad GM-kultuuride ulatusliku kasvatamise seost uute taimeviiruste tekkega.
GM-kultuurid ei tõota pikemas perspektiivis kasu talunikele ega tarbijatele. GMOde kasvatajateks on praeguses olukorras vaid intensiivpõllumajanduslikke tehnoloogiaid rakendavad suurettevõtted. Leiame, et Eestis peaks suuremat tähelepanu pöörama mahepõllumajanduse arengule.

Agroökoloogiline lähenemine on paljutõotav suund jätkusuutliku põllumajanduse arenguks, kuna see hõlmab endas talunike oskusi ja kohalike olude tundmist ning Lääne teaduslikke uurimusi. Ka säästev põllumajandus võib saaki oluliselt suurendada. Euroopa Liidu maades majandatakse selliselt umbes 5,5 milj ha põllumajanduslikku maad, peamiselt Itaalias (üle 1 milj ha).
Ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) arvates muutub mahepõllumajandus järgmise 30 aasta jooksul paljutõotavaks lähenemiseks kohaliku tasandi põllumajanduses ning muutub realistlikuks alternatiiviks intensiivpõllumajandusele.

Vaadates maailma põllumajanduse ajalugu, võib öelda, et põllumajanduspoliitika on läinud suurel määral rahvusvaheliste toidufirmade mõju alla. Talunikke jääb järjest vähemaks ja tootmine intensiivistub üha enam. Eesti loodusressursid ja eestimaine mahetoit oleksid Eesti majanduslikule arengule väga perspektiivikad, mistõttu oleks lühinägelik tõkestada see tee GMOde lubamisega, kuna lubamine võib endaga kaasa tuua geneetilise saastumise.

Kord lahtipääsenud geneetilist saastumist ei ole enam võimalik „tagasi kutsuda". Kahjuks on geneetiline saastumine toimunud juba paljudes riikides. Hoolimata USA mahefarmerite püüdlustest hoida oma toodang vastavuses mahepõllumajandusnormidega, on nad hakanud mõistma, et üha raskem on hankida garanteeritult GMO-vaba seemet ja hoiduda risttolmlemise tagajärgedest – geneetilisest saastumisest.
Suurfirmad, mis on GM-põllukultuurid patenteerinud ja kellele kuuluvad õigused nendele patentidele, ei kanna kahjuks kohustusi – nad ei suuda ega soovi kontrollida GMOde levikut, et talunikel, kes tahavad GMOdest hoiduda, oleks võimalik seda teha. Selline areng tähendab aga tarbijavaliku kadumist ning tarbija õiguste eiramist tervislikule toidule.

Geneetiline saastumine tähendab ka põllumajandussortide kultuuripärandi vähenemist, mis omakorda võib oluliselt mõjutada erinevate maade elanikkonda. Inimesed on tuhandeid aastaid valinud ja aretanud looduslikke liike, kohandades neid unikaalsete kliimatsoonide ja kohalike oludega, et tagada endale kvaliteetset toitu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)