Mis meid ees ootab?

AADU RAST,      22. august 2001


Kui uskuda sotsiaaldemokraate (st mõõdukaid, ja seda usuvad nad ka ise), siis sotsiaaldemokraatliku liikumise taassünd ja edu eelseisvatel valimistel olevat Eestis täiesti ilmselge (Kesknädal 08.08, intervjuu Jaak Allikuga).
Uskumine, muidugi, on üks asi, teadmine teine. Senisele napile edule võib tõesti järgneda suurem. Vigadest ju õpitakse. Edu valimisvõitluses sõltub suuresti sellele kulutatavast RAHAST. Sulemeistrid on valmis mis tahes plakatid valmis tegema. Ja raha taha miski meie pisikese
Eesti sotsiaaldemokraatide jaoks Euroopas ümberringi valitseva sotsiaaldemokraatia tingimustes ei jää.
Kuigi ühe või teise poliitilise voolu sotsiaalne baas ei määra enam ammugi üheselt ära voolu ennast, peab selleks mingisugune alus ikkagi olema. Meie ettevõtlik töörügaja mees vaevalt et läheb kaasa ümberjagamist taotleva vooluga. Sulaseid on meil küll alati olnud, aga nendestki on paljud peremeheks saamise suuna võtnud. Mujalt tulnud varastest, röövlitest ja mõrtsukatest ei teki samuti sotsiaaldemokraatiale vajalikku pinda. See, et praegu Euroopas valitsevad sotsiaaldemokraadid, ei tähenda, et meie peame sealset rikkust ümber jagava korra endale sihiks seadma. Praegune euroopalik sotsiaaldemokraatia sai tekkida teatud majandusliku taseme juures. Sellist meie sots-demide ihaldatavat korda ei saa ju siin kehtestada. Isegi Venemaal ei tule Mihhail Gorbatðovil selle tegemisest suuremat välja.
Materiaalne baas peab ise välja arenema, kui eeldusi on. Meil on küll lootust sellise majandusliku tasemeni jõuda, kuid seda eeskätt tänu kesklassi alustoele, s.o ettevõtlust arendavatele meestele. Iseasi, millisteks kujunevad keskklassi esindavad erakonnad, sest erakonna edukus (vähemasti praegu meie tingimustes) sõltub suuresti seda juhtivatest inimestest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)