Sundüürnikke ei kaitse miski

HENN LEETNA,      21. mai 2003




Nüüd on võimul Res Publica, kes lubab korda, õigust ja õiglust. Palun, lp Res Publica peaminister, ministrid ja riigikogulased! Pange toimima omandireformialuste seaduse § 2 lg 2, mis ütleb, et omandireformi käigus vara tagastamine ei tohi kahjustada teiste inimeste seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

Olin kord ERSP liige. Kogusin ja edastasin annetusi Rahvarinde toetuseks. Seisin kogu perega Balti ketis. Olin kodanike komiteede aktivist, andsin välja isikutunnistusi. Kui lõpuks loodi Eesti Vabariik, siis seesama Eesti Vabariik tekitas mulle kahju 310 000 krooni. Täpselt niipalju maksab minu üürilepingu alusel kasutatav korter BRC Kinnisvara hinnangul.
Nüüd on võimul Res Publica, kes lubab korda, õigust ja õiglust. Palun, lugupeetud Res Publica peaminister, ministrid ja riigikogulased! Pange toimima omandireformialuste seaduse § 2 lg 2, mis ütleb, et omandireformi käigus vara tagastamine ei tohi kahjustada teiste inimeste seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.
Minu huvi enda üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamisel kaitses eluruumide erastamise seadus § 3 lg 4, kus on öeldud - erastamisele kuuluvad üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid. Mitte kusagil seaduses ei ole öeldud, et üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid ei kuulu erastamisele.

Riik tekitas oma maksumaksjatele varalise kahju

Mind jäeti ilma enda eluruumide ostueesõigusega erastamise õigusest, mis on varaline õigus, sest selle õiguse realiseerumisel on võimalik omandada korter, mida on võimalik rahaliselt hinnata. Varalisest õigusest ilmajäämine tähendab vara vähenemist. Vara vähenemine tähendab kahju tekkimist. Kui on tekitatud kahju, siis on alust nõuda hüvitist kahju tekitajalt - kohalikult omavalitsuselt, Eesti riigilt.
Mind, sundüürnikku pandi teist korda sundolukorda: kohalik omavalitsus pakkus mulle võimalust osta neli lagunenud ruumi, kus puudus vesi, kanalisatsioon, WC, elekter ja põrandad olid sügavalt kaldu. See kõik lubati mulle müüa tingimusel, et kirjutan ennast välja omaniku majast, võtan üürile lagunenud ruumid ja remondin ise.
Olles põhjendatult hirmul, et sundüürnike tähtajatud üürilepingud lõpetatakse 2003. a ja üürid lastakse vabaks, kirjutasin ennast koos perega välja omaniku majast. Nüüd väidab kohalik omavalitsus, et mina olen saanud nendelt neli pinda, mis kõik on hooneregistris kirjas elamiskõlblike korteritena.

Kohalik omavalitsus valetab

Kohalik omavalitsus rikkus elamuseaduse § 2, sest ruumid ei vasta valitsuse poolt eluruumidele kehtestatud nõuetele, millest tulenevalt ei võidud mind välja tõsta - s.t välja kirjutada omaniku majast, andes mulle üürile elamiskõlbmatud ruumid (kuna tehing on vastuolus elamuseaduse § 2, on see kehtetu algusest peale) ja meelitades mind ostma neid elamiskõlbmatuid ruume tingimusel, et ma ise need remondin, sest ruumid vajasid eelnevalt, enne üürile andmist kapitaalehitust ja alles siis oleks igati seaduslikul teel võidud need ruumid mulle üürile anda ja nõuda minult nn sanitaarremonditööde teostamist.
Kohalik omavalitsus väidab tänase päevani ebaõiglaselt, et nemad andsid mulle üürile igati korralikud elamiskõlblikud korterid, mille ma hiljem erastasin. Seetõttu ei eraldatud mulle kolimistoetust ega antud madalaprotsendilist pangalaenu eluaseme remondiks.
Väidan, et senikaua, kuni kehtivad seadused ei toimi sundüürnike suhtes, ei ole Eesti Vabariigil asja Euroopa Liitu.
Lugupeetud Res Publica, tehke kord majja, nagu lubasite - sundüürnikud ootavad õigust ja õiglust!
Isiklikult soovin seaduste ja määruste järgi saada kolimistoetust, korteri remondiks madalaprotsendilist pangalaenu ja hüvitist kapitaalehitustööde teostamise eest linnale kuuluvas neljas elamiskõlbmatus ruumis.

Senikaua, kuni kehtestatud seadused ei toimi sundüürnike suhtes, ei ole Eesti Vabariigil asja Euroopa Liitu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)