![]() Moraalsed värdjad ei tekkinud eileJAANUS KARILAID, 21. november 2012„Harta 12" tekstiga nõustub iga mõistlik inimene, kuigi sealt puudub sügavam sissevaade lähipoliitika ajalukku ja laiapõhjalisem enesekriitika. Enesekriitika puudus pole mingi eriline avastus - rahvast mittehoolimine on paremerakondade probleem juba 20 aastat.
Kõigepealt võiks avaliku pihiga alustada Andres Ammas, kes räägiks, kuidas toimus Isamaa rahastamine siis, kui tema oli selle erakonna peasekretär. Kahtlemata oli Andresel moraalne õigus oma allkiri sellele dokumendile anda, aga Isamaa erakonna roll poliitilise kultuurituse vohamisel pole väike olnud - kasvõi see, kuidas Laar tulistas Savisaare pildi pihta. Sellest kõigest pole võimalik distantseeruda lihtsalt parteipiletist loobudes. Seletusi on vaja jagada. Kindlasti on oma osa andnud ka Mõõdukad (SDE), Keskerakond ja kadunud Rahvaliit. Reformierakond ei oleks saanud üksi sigatseda ja omavolitseda, kui kõik kolm oleksid inglitena ühiskonna tundlikele kõrvadele laulnud. Kuid erinevatel aegadel on kõik erakonnad võimu nimel silmad kinni pigistanud ja avatust ühiskonnas aasta-aastalt kinni keeranud. See pole viimaste kuude probleemistik. Kõik algas „platsi puhtaks löömisest", kus avalikkus lootis, et EKP tippnomenklatuur lüüakse avalikust asjast eemale. Isamaalased hakkasid hoopis Interrinde juhi Jevgeni Koganiga tiiba ripsutama ja väärtused libisesid kaubaks. Miks peaksime seda teemat varjama? Vähesed tahavad avalikult välja öelda, et tupikusse ongi viinud meie poliitika pikaajaline silmakirjalikkus, sildistamine ja pidev tühja karjumine, et vene hunt on kohe meie karjas. Antisavisaarluse vihakõnede varjus ongi meie keskele siginenud simmid ja dressenid. Ja seda just Reformierakonna jt „isamaaliste" erakondade kaasabil. Efektne oli küll endist kommunisti Jaak Jõerüüti särgi abil „ahju ajada", aga peale solvamise me midagi muud ei saanud. Miks me sellest avalikult ja lõpuni ei räägi? See tekitab samuti sumbunud õhku. Või Tallinna Vee erastamisest inglastele kolmikliidu poolt. Või Erastamisagentuuri taustajõududest. Või pankadele suurte privileegide loomisest. Kas Laar sai Swedbanki nõukokku majandusalaste teadmiste eest? Poliitika olemus ja sisu - avalikult, läbipaistvalt Eesti asja ajamine oma rahva sotsiaal-majandusliku heaolu nimel - on täiesti läbikukkunud. Miks me neid inimarengu aruandeid vorbime ja siis tähtsalt pead raputame!? Kui Eestis elaks vaid 10 last vaesuses, siis juba see fakt sunniks poliitikaid üle vaatama. Meil aga on neid lapsi üle 40 000! Kas vaatame neid kalapilguga edasi ja kinnitame, et kohe jõuab Eesti Euroopa majanduse kõrgliigasse? „Harta 12" autorid unustavad, et „moraalse värdja" kujundi algläte on ikka selles, et Eestis pole lasknud ükski parempoolne erakond tekkida ideelisel mitmekesisusel. Sotsiaaldemokraatlikke või tsentristlikke programmilisi poliitilisi lahenduskäike on üle 10 aasta alla surutud, häbimärgistatud, naeruvääristatud (astmeline tulumaks, vene turg, riiklik eluasemepoliitika, pankade kasumite maksustamine, ärilise tervishoiu piiramine jpm). Kokku rohkem kui 200 000 valijat on pidevalt mõnitatud, hirmutatud ja nende psühholoogiat murtud. Ajakirjanikud pole samuti vastutusest vabad. Ilmekas näide - Delfi ajakirjanik Epp-Maria Kukemelk küsis Mart Nutilt nn Riigikogu ööistungi kohta suunavalt: „Tegemist vist on siin ikka tobeda üritusega?" Nutt saigi pikalt rääkida, kui tobe see ööistung on ja et välisreise ei saa nüüd teha. Kui riigieelarvet lugedes hääletati ööistungil Haapsalule raha eraldamist, siis Haapsalust valitud Lauri Luik (RE) ei andnud oma poolthäält. Risti endine vallavanem Neeme Suur (SDE) aga polnud poliitiliselt armukade. Kiitus! Üleerakondlikele lepetele ruumi ei jäeta, aga just üleerakondlikku koostööd peaks ajakirjandus hindama. Meid on poliitilise kriisi lävele viinud mitte see, kui mõni avastab, et reformierakondlased on moraalsed värdjad, vaid opositsiooni pidev ja pikaajaline eiramine, dialoogi jõhker vältimine ja kohalike omavalitsuste ülesostmine. Kas tõesti tahetakse, et suure valijabaasiga opositsioonilise Riigikoguga ei pea üldse arvestama ning selline välistamine on normaalne, sest põhiline on, et dialoogi peetaks vabakonnaga? See on ju silmakirjalikkus kuubis! Ausa poliitika saame siis, kui näeme koos tervikut. Siis jääb amoraalsust vähemaks. Ühiskond saab edasi liikuda vaid koos, muidu püsib oht, et praegused kärajad astuvad eelkäijate jälgedes. KESKMÕTE: Meid on poliitilise kriisi lävele viinud mitte see, kui mõni avastab, et reformierakondlased on moraalsed värdjad, vaid opositsiooni pidev ja pikaajaline eiramine, dialoogi jõhker vältimine ja kohalike omavalitsuste ülesostmine. JAANUS KARILAID, Haapsalu volikogu esimees
Viimati muudetud: 21.11.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |