Nädalakommentaar TTV-s 10. septembril

Tegelikult ei tahtnud ma siiski rääkida presidendivalimistest tänavu, vaid seoses eilse mälestusväärse päevaga, kui möödus 15 aastat Pärnu metanoolitragöödia algusest. See on ilmselt Eesti rahuaja suurim siseriiklik katastroof. Maaleht andis neljapäeval ülevaate tollal toimunust ning ka selle sündmuse järelmeist, millest meie riik ega valitsus pole midagi õppinud. Haiglasse toimetati tollal 154 inimest, kellest 111-l avastati metanoolimürgitus. Neist 25 surid haiglas, kuid 43 juba kodus. Maaleht kirjutab, et Pärnu haigla anestesioloog Raido Paasma valis teatavasti selle juhtumi ajel endale elukutse. Ta rõhutab, et tegu on eelkõige riikliku alkoholipoliitika tagajärjega, mitte niivõrd inimliku rumaluse ega kasuahnusega. Paasma osutab, et jätkuv alkoholi hinnatõus, eriti praeguse valitsuse käivitatud aktsiiside tõstmine viib selleni, et kuni neljandiku alkoholiturust moodustab juba praegu salaalkohol. Pole siis ime, et ka metanoolil on selles oma oluline osa.

Tulles aga tagasi presidendivalimiste juurde, siis meenutab Raido Paasma ka tollase presidendi Lennart Meri ütlust, et metanooliõnnetuses surid rumalad ja kergemeelsed inimesed. Paar nädalat tagasi meenutas sedasama toonase presidendi väidet Mati Hint ajalehes „Sirp“. Selle asemel, et kaasa tunda oma rahvale, tegeles presidendikantselei kaastundeavaldustega New Yorgi kaksiktornide ohvreile.

Leian, et kes tahes Eestile valitavaist uutest presidentidest peaks eekõige muretsema oma rahva heaolu ja tervise eest. Mitte niivõrd kaasas käima rahvusvahelise uudistevoo kaudu meieni kanduvate sündmustega, mille taustad, paraku, pole tänaseni päris selged.

Valimiskoguni on 2 nädalat.

MART UMMELAS

Jaga |