Saadikute keelenõude kaotajad pahased Klenskile

01. juuni 2005


Tallinna volikogu liikmete Dimitri Klenski ja Tatjana Vassiljeva eelnõu vormis esitatud ettepanek, et volikogus hakkaks venekeelset juttu eesti keelde panema tõlk, kelle töö maksaks kinni linnavolikogu kantselei, tekitas eesti meedias ärevust. Teema poleks aga päevakorrale kerkinud, kui Riigikogu ei kaotanuks 2001. aastal saadikute keeleoskuse nõuet.
1998. ja 1999. aastal täiendati Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimise seadusi punktidega, millega kehtestati kõikidele rahvasaadikutele eesti keele oskuse nõue koos seletusega, mida see oskus peab sisaldama. 21. novembril 2001. aastal võeti aga vastu seadus, mis selle paragrahvi tühistas.

2001. aasta 22. novembri Postimees pealkirjastas vastava uudise ohvrimeelselt: „Keelenõuete kaotamine tasandab teed NATOsse".
„Eile napi häälteenamusega Riigikogu ja kohalikel valimistel kehtinud eesti keele oskuse nõude tühistanud rahvasaadikud loodavad, et Eestile survet avaldanud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ei esita enam lisanõudmisi. Mitme koalitsioonipoliitiku kinnitusel on selle seadusemuudatuse üks peamisi mõtteid eelduste loomine Eestis asuva Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) missiooni tegevuse lõpetamiseks.
Nad on vihjanud, et OSCE jätkuv järelevalve Eestis tähendab nii-öelda kvaliteedimärgi puudumist Eesti demokraatial, mis omakorda takistab Eesti liitumist nii Euroopa Liidu kui NATOga," tugines Postimees põhimõttelise poliitilise otsuse selgitamisel anonüümsetele vihjetele.

Keelenõuete tühistamise poolt hääletas Riigikogus 55 saadikut, vastu oli 21 ja üks jäi erapooletuks. Eelnõu pooldas enamik Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate saadikuid.
Isamaaliitlase Kadri Jäätma, Mõõdukate peasekretäri Tõnu Kõivu ja reformierakondlase Paul-Eerik Rummo esitatud eelnõu pooldajad toetusid lisaks OSCE missiooni lahkumise argumendile ka seisukohale, et demokraatlikus õigusriigis tuleb kõiki kodanikke kohelda võrdselt, mitte seada nende valimisõiguse kasutamisele lisapiiranguid. Seaduseelnõu kriitikud nägid selles välismaist survet ja järjekordset järeleandmist eesti keele positsioonidele riigis, kirjutas toonane Postimees.

Keelenõuete kaotamise poolt hääletasid:
Isamaaliidust Jaana Padrik, Mari-Ann Kelam, Jüri Kaver, Ingvar Pärnamäe, Mart Nutt, Jaan J. Leppik, Lauri Vahtre, Kalle Jürgenson, Tunne Kelam, Andres Herkel, Aimar Altosaar, Trivimi Velliste, Kadri Jäätma, Peeter Olesk ja Tiit Sinissaar;
Reformierakonnast Kalev Kukk, Rein Voog, Andres Taimla, Ignar Fjuk, Jürgen Ligi, Andres Lipstok, Meelis Atonen, Ivi Eenmaa, Toomas Savi, Kristiina Ojuland, Väino Linde, Kaljo Kiisk, Maret Maripuu, Paul-Eerik Rummo, Toomas Vilosius ja Neinar Seli;
Mõõdukatest Vootele Hansen, Liis Klaar, Mart Meri, Marju Lauristin, Liia Hänni, Jüri Tamm, Enn Tarto, Meelis Paavel, Jaak-Hans Kuks, Rein Järvelill, Kalev Kotkas, Mihkel Pärnoja, Tõnu Kõiv ja Andres Tarand.

Vastu hääletasid:
Keskerakonnast Edgar Savisaar, Georg Pelisaar, Urmas Laht, Koit Pikaro, Toomas Varek, Laine Tarvis, Jaanus Marrandi, Anti Liiv, Küllo Arjakas, Arvo Jaakson, Olev Raju, Ants Ruusmann ja Värner Lootsmann;
Rahvaliidust Ants Käärma Tiit Tammsaar, Villu Reiljan, Jaan Pöör, Arvo Sirendi ja Elmar Truu. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)