Kas omanike endi ühistu või võõras valitseja?

KALJU MÜRK,      07. august 2002





Mis asi on korteriomanike ühisus?

Uue seaduse § 8 pealkiri on "Korteriomanike ühisus", kuid mõistet lahti ei seletata. Kontekstist ilmneb, et see pole juriidiline isik, vaid korteriomanike kokkulepe valida üldkoosolekul oma majale valitseja.
Tegelikult kohaldatakse korteriühistuta maja haldajatele valitseja kohta käivaid sätteid juba alates 1. juulist 2001, mil jõustus uus korteriomandiseadus.
Valitseja nimetatakse omanike häälteenamusega kuni viieks aastaks. Kes võib olla valitseja, pole seaduses öeldud. Kas juriidiline isik (kinnisvarafirma) või eraisikust ettevõtja? Valitseja käes on korteriomanike ühine rahakott, ta korraldab kaasomandi valitsemist, korrashoidu, remonti, sõlmib vajalikke lepinguid. Valitseja koostab aasta majanduskava, mis sisaldab korteriomanikelt võetavate maksete, sh remondirahade suurust.
Majanduskava kinnitab küll korteriomanike üldkoosolek, aga koosolekut juhatab valitseja. Tal on piisavalt võimalusi oma tahet läbi viia. Korteriomanikud võivad nimetada ametisse kolmeliikmelise majanõukogu, mis "...toetab valitsejat tema ülesannete täitmisel ja kontrollib valitseja tegevust." Kas majanõukogu suudaks valitsejat ohjeldada, kui tema tegevus ei vasta korteriomanike huvidele? Tagandada võib valitsejat aga ainult olulistel põhjustel. Millistel? Ja siis tuleb valida uus, sest ilma valitsejata ka ei saa - kui valitsejat pole, nimetab selle mõjuvate põhjuste korral kohus.

Veel võivad korteriomanikud valida

Kohalikud omavalitsused Tallinnas jm on aru saanud, et korteriühistu on kõige otstarbekam kaasomandi valitsemise vorm. Aktiivsed inimesed, kes tahavad ühistu asutada, võivad saada konsultatsiooni valla- ja linnavalitsustest, eelkõige aga õppida edukalt toimivatelt korteriühistutelt.
Mustamäel on juba paar aastat tegutsenud mittetulundusühing Mustamäe Korteriühistute Ühendus. See on üldistanud korteriühistute kogemusi, seisnud nende huvide kaitsel monopoolsete organisatsioonide nagu Tallinna Vesi või Tallinna Soojus omavoli vastu. Kui ESS Kinnisvarahaldus oli kokku ostnud hulk majavalitsusi ja ühendanud need aktsiaseltsiks Minu Vara, tegi viimane mitte ainult kõva propagandat massiteabes, vaid saatis ka oma agendid majadesse, et organiseerida korteriomanike ühisusi, nurjata korteriühistu asutamist ja kaitsta oma turuosa. Mõnegi maja arukamad korteriomanikud pöördusid hädas Mustamäe Korteriühistute Ühenduse poole ja said asjalikku abi.

Kehvemad pered kuuse alla

"Suur haldusfirma saab muidugi ratsionaalselt töötades oma kulusid vähendada. Kuid hinnad on vabad ja nende eesmärk on kasum," arendas Mustamäe Korteriühistute Ühenduse seisukohta Mart Vinnal. "Firmad, kes elamuhalduse turul domineerivad, on tegelikult kinnisvarafirmad - võimaluse korral on nad meelsasti valmis kortereid äritsemiseks kokku ostma.
Olukorras, kus kaubad ja teenused, sh eluaseme kulud aina kallinevad, pole seda raske saavutada. Elektri, soojuse, vee, telefoni hinna tõusus ei saa süüdistada kinnisvarafirmat. Oma kasumi lõikab kinnisvarahooldaja mitte ainult otse halduskuludelt, vaid ka remondi, hoolduse ja kõige muu rahadest, mis on kasseeritud maja korras hoidmiseks.
Tõenäoliselt suured firmad teevadki oma hooldada olevad majad korda. Aga viimse kui sendini tulevad investeeringud korteriomaniku taskust. Kuust kuusse omanikele esitatavad arved muutuvad vähemkindlustatud peredele üle jõu käivaks. Hinnanguliselt on selliseid peresid juba vähemalt 30 protsenti. Tekivad võlgnevused, pered hakkavad majanduslikult laostuma.
Võlgnik tuleb välja tõsta. Korteriomandiseadus võimaldab valitsejal võlgnikuga kergesti ja kiiresti arved klaarida. Korter pannakse võlgade katteks sundmüüki, ja haldusfirmal on soodne hetk see omandada, endine omanik tõstetakse välja.
Kuhu tal minna? Heal juhul suudab ta üürida odavama korteri. Kui mitte, on tema saatuseks täiendada asotsiaalide ridu. Sellised protsessid kätkevad endas sotsiaalse plahvatuse ohtu. Korteriomaniku ainus väljapääs on piinliku täpsusega kontrollida iga sendi ja krooni kulutamist. Suurfirmad elanike sente ei loe. Seda saab teha omanik. Rahakott peab olema enda käes. Siis valid, kas tarbid vett ja elektrit säästlikult ning saad kokkuhoitud rahaga uuendada mõne ukse või tihendada trepikoja aknad, et soojakadu väheneks, või lahistad vett edasi, põletad päevalgi trepikoja lampe ning jätad maja laokile. Aga see on juba omaniku enda asi, mitte mingi võõra valitseja otsustada."

Kui omanikud otsustavad oma raha ise lugeda, siis tuleb maja ärksamatel peadel tegutseda kiiresti. Korteriühistu on vaja asutada, enne kui kinnisvarafirma korteriomanike ühisuse kokku klopsib ja maja valitsemiseks volituse saab. Pärast võib olla hilja. Sest uus seadus kaitseb haldava firma huve. § 9 "Korteriomanike ühisuse lõpetamise erisus" ütleb: ühisuse lõpetamist ei saa nõuda korteriomanik ega kolmas isik. Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral.
Kusagil pole küll öeldud, et pärast korteriomanike ühisuse moodustamist ei saa enam korteriühistut asutada. Ent ühistu ja ühisuse tegutsemist reguleerivad erinevad seadused: vastavalt korteriÜHISTUseadus ja korteriOMANDIseadus. Kumb seadus niisugusel korral maksab? Seadused seda ei ütle ja kohtupraktikat selles asjas veel ei ole...
Lõpp

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)