Aukudega põhiseadus

MALLE PÄRN,      16. jaanuar 2002




54 Riigikogu liiget otsustasid tühistada eesti keele riigikeele staatuse. Need nimed tuleks Toompea lossi välisseinale üles panna, et rahvas teaks, keda mingil juhul sinna enam tagasi valida ei tohi.

See seadus lõpetab igasuguse integratsiooni. Mis mõte on poemüüjal õppida eesti keelt, kui kõrgeimas võimuorganis seda enam oskama ei pea?

Loll tahab seda, mida ta ei oska

Kas tõesti Prantsusmaal valitakse parlamenti inimesi, kes prantsuse keelt ei oska, ja Inglismaal, kes ei oska inglise keelt, või Saksamaal, kes ei oska saksa keelt? Vastate, et seal lihtsalt ei ole niisuguseid inimesi, kes keelt valdamata parlamenti trügiksid. Milleks seda seadust siis vaja, kui iseenesestki selge on, et ükski arukas inimene ei kipu tegema seda, mida ta ei oska?
Aga paraku on see nii, et loll tahab meelsasti teha seda, mida ta ei oska, kui selle eest hästi makstakse ja üksjagu au veel pealekauba antakse. Ja meil on neid lolle õige palju. Tuleb välja, et meil pole vaja midagi muuta, me võime lihtsalt maha tõmmata need põhiseaduse punktid, mille täitmine võimatuks tehakse. Ja jätame nende punktide asemele augud. Või on küsimus selles, et meie tänased juhid on ikka veel eelmises ajas kinni, kus seadused olid rohkem moepärast, turistidele näidata ja pidupäevadel ette lugeda?

Kas põhiseaduse rikkumise eest saab karistada?

Tegelikult tuleks meil need Riigikogu liikmed vähemalt lahti lasta, sest nad ei pea seaduste tegemisel kinni põhiseadusest. Või ei pea Riigikogu põhiseadusest kinni pidama? Kas kaine mõistuse säilitanud inimestel tõesti mitte mingeid õigusi enam pole? Kas põhiseaduse rikkumise eest on ka mingi karistus ette nähtud?
Mind paneb sügavalt hämmastuma, kui rumalate inimeste kätte oleme valmis andma võimu oma maa ja rahva üle. Kui inimene ei suuda mitme aasta jooksul ära õppida selle riigi keelt, kus ta elab, kuidas ta siis on võimeline seda riiki valitsema?

Laske vargad lahkelt ligi!

Mul oli nõukogude ajal alati hirm, kui sattusin umbvenelasest arsti meelevalda: kuidas ta suudab õppida arstiteadust, kui ta ei suuda õppida eesti keelt? Arstiteadus on ometi palju ulatuslikum ja keerulisem. Kui ta ei oska selle rahva keelt, keda ta ravida tahab, kuidas ta siis suudab ära õppida kõikvõimalikud haigused ja nende ravimise viisid? Kui inimese pea ei võta, siis ei tohi teda lubada niisuguse ameti peale, mis vaimset pingutust nõuab!
Ja see ei ole mitte inimõiguste rikkumine, vastupidi: inimõiguste rikkumine on, kui inimest õhutatakse või sunnitakse tegema seda, milleks tal võimeid pole, või mida ta teha ei taha. Selle mõistusevälise tolerantsiga pisut edasi minnes ütleme peagi, et inimõigusi rikutakse ka siis, kui purulolli logardit ülikooli vastu ei võeta. Ja siis, kui inimene korterivarast oma uksest lahkelt sisse ei lase.

Kui inimese pea ei võta, ei tohi teda lubada ameti peale, mis vaimset pingutust nõuab! See pole inimõiguste rikkumine: inimõiguste rikkumine oleks see, kui inimest õhutatakse või sunnitakse tegema seda, milleks tal võimeid pole, või mida ta teha ei taha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)