Tasuta ühistransport on maaelu taaskäivitaja

Kui maaelu üldse on veel võimalik päästa, siis üks määrav tegur on kindlasti ühistranspordi parem korraldamine. Ütleb ju laulusalmgi: „Oo, Eestimaa, oo, sünnimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka.“

Viimastel päevadel on palju olnud vastuväiteid tasuta ühistranspordile. Küll õiendatakse, et selle arvelt rikastuvat vedajad, et kogu see projekt olevat liiga kulukas ja et raha jagatakse lihtsalt laiali.

Kui alustasime Tallinnas tasuta ühistranspordi ettevalmistamisega, siis oli teiste parteide vasturünnak sellele ideele koordineeritud ja jõuline. Prooviti samuti näidata, et Tallinn ei saa sellega hakkama, et tasuta sõiduvõimalus on koormaks maksumaksjale, et ei suudeta investeerida bussiparki, et bussides tekib ülerahvastatus jne. Läks aga otse vastupidi!

Kui inimesi küsitleda, siis selgub, et selle teenusega ollakse väga rahul. Turu-uuringute AS-i uuringu kohaselt oli Tallinna ühistranspordiga rahul või väga rahul 86 protsenti küsitletuist. Ühistransporti kasutab keskmiselt 88 protsenti linlastest. Ollakse rahul teeninduse kvaliteediga. Linn vastavalt rahva soovile kohandab transpordivõrku ning lisab liine ja väljumisi. Täna ei kujuta keegi enam ettegi, et pealinnas poleks tasuta ühistransporti. Kui Tallinnas häiris see uuendus ainult poliitilisi konkurente, siis ühistranspordi üle-eestilisel korraldamisel häirib see ka paljusid kommertsvedajaid.

Tasuta ühistranspordist võidavad eelkõige Eesti inimesed. Nii igapäevaste toimingute tegemisel kui ka rahalises väljenduses.

Kui nüüd tagasi tulla eelmisel nädalal endise majandusministri esitatud küsimuse juurde, et kuhu läheb 21 miljonit, mis on planeeritud 2018. aastal üldisele tasuta ühistranspordile üleminekuks, siis vastus on lihtne – osa rahast jääb inimestele, kes ei pea seda enam bussipileti ostmiseks kulutama, ning teise osa rahast saavad omavalitsused liinivõrgu suurendamiseks.

Tänane seis näitab: omavalitsused ja maakondlikud ühistranspordikeskused ei suuda rahanappusel tellida vedajatelt niipalju teenust, et piirkonna inimeste vajadused bussiühenduste järele oleksid kaetud. Selge on see, et veomahtusid tuleb suurendada ja liinigraafikuid tuleb tihendada. Täna näeme olukordi, kus buss sõidab mõnest külast vaid korra päevas läbi. On tõsiasi, et inimesed peavad lootma ainult iseenda võimalustele või paluma naabrimeest, et see vanamemme arsti juurde viiks ja sealt ka tagasi tooks.

Näen täna kolme põhilist suunda, mille kaudu ühistransport inimestele mugavamaks muuta. Küsimus ei olegi praegu niivõrd piletihinnas, vaid just selles, et liinivõrk on hõre. Seetõttu tuleb kõigepealt tihendada liine, mis viivad maakonnakeskustesse. Hetkel püütakse seda kompenseerida nõudeliinidega, aga tegelikkuses on sellest vähe abi.

Teiseks tuleb liinivõrk ühitada Elroni rongiliinidega ning kommerts- ja kaugbussiliinidega, et tekiks ühtne võrgustik mugavateks ümberistumisteks.

Kuna paljud vajalikud teenused puuduvad täna ka maakonnakeskustes, tuleb kolmandaks käivitada maakonnaülesed liinid suurematesse teenindus- ja tõmbekeskustesse jõudmiseks.

Igal juhul on Keskerakond täna see jõud, kes seisab Eestimaa maainimeste eest, et tuua neile lähemale teenuseid ja võimalusi, mis on aastate jooksul eemaldunud. Kõigil inimestel nii maal kui ka linnas peavad olema võrdsed võimalused oma eluga toimetulekuks.

KESKMÕTE: Kui maaelu üldse on veel võimalik päästa, siis üks määrav tegur on kindlasti ühistranspordi parem korraldamine.

ARVO SARAPUU,

Tallinna abilinnapea

Jaga |