Nädala juubilar AADU LUUKAS 75

 10–15 ruumisviibijat kuulab süvenenult esinejat, kes tahvli ees äripakkumist selgitades partnerluse struktuuri joonistab. Valgele alusele tekib kaks musta ringi, mis kirjeldavad koostööd alustavaid ettevõtteid. Mõlema ringi sisse kirjutab esineja 50%, mis tähendab osaluse suurust. Kui ettekandja on lõpetanud, tõuseb püsti teise meeskonna esindaja, jalutab rahulikult tahvli juurde ja tõmbab maha 50% ja 50%. Nende asemele kirjutab 51% ja 49%, ehk siis enamusosalus parandajale ja vähemusosalus esineja-poolsele meeskonnale. Pärast seda efektset parandamist teatab enamusosaluse endale võtnu rahulikult: „Meil on lihtsalt nii kombeks.” See mees on Aadu Luukas.

 Keegi ei vaidle vastu. Ei vähemusosaluse saanud meeskonnast ega ka Aadu Luukase ärikaaslaste hulgast. Keegi ei lahku protesti märgiks. Ümberjoonistatud äriskeem ja uus reaalsus võetakse vastu vaikides. Luukas paneb kirjutusvahendi käest, läheb oma kohale ja istub. Läbirääkimiste raamistik on olulises osas muutunud. Kõik proovivad kiirelt kohaneda.

Aadu Luukas oli sirgeselgne, konkreetset visiooni kandev ja seda maksma panna suutev inimene nii oma ärides kui ka majanduskeskkonna kujundamisel märksa laiemalt. Täna ei vaidlusta keegi, et Aadu Luukas oli üheks võtmeisikuks iseseisva Eesti majanduse tärkamisel ja arengus. Ta suutis kehtestada ärireeglid meie majanduspiirkonnas täpselt samal viisil nagu suutis paika panna oma ärihuvid üksikute tehingute tasandil.

 Eesti oma majanduse sünniperioodil hõljus õhus väga palju määramatust. Ei teatud, kuidas asjad hakkavad kujunema. Ei osatud hinnata, kuivõrd tõsiselt Eesti kapitalil ja meie oma inimeste kontrolli all olevad ärid üldse eluõigust saavad ning kas keegi nendega ka arvestama hakkab.

 Eriti skeptilised oldi Eesti majanduse võimekuse suhtes just väljastpoolt – olgu siis seda ida-, lääne- või põhjasuunalt hinnates.

 Meile endale siin võis küll tunduda, et täpselt samamoodi, kui maailm tervitas meie iseseisvust, võetakse meid kohe vastu ka rikkust loovatesse majandussidemetesse. Tegelikult olid ju maailmas turud ammu jagatud ja sisuliselt nullist alustav Eesti pidi oma kohta alles otsima, ennast igal sammul vastuvoolu tõestades.

 Poliitikas oli meil taasiseseisvumise järgseks püsimajäämise garantiiks Edgar Savisaar. Inimene, kes oli iseseisvuse väljavõitlemise võtmetegelane, selgrooga ja põhimõtetega poliitik. Liider, kellele iga eestimaalane võis julgesti emotsionaalselt toetuda, kui oli vaja enesekindlust, et jääme püsima. Kogu Eesti teadis, et Edgar Savisaar ei murdu ühegi pinge all ega allu juhuslikele tuulehoogudele.

 Kuid kes oli meie majanduses selliseks inimeseks, kellele kogu rahvas taasiseseisvumise järel saanuks toetuda? Kes oleks sisendanud kõigile iseseisva majanduse elujõulisust ja konkurentsivõimelisust uutes oludes?

 Sellist inimest tollal ei olnud. Võib olla üldsus sellist inimest ei vajanudki – piisas Savisaarest, kes oli nagunii olemas. Arvati, et majanduslik heaolu kaasneb poliitiliste protsessidega iseenesest.

Aja kulgedes hakkasid majandusrealiteedid aga paika loksuma. Selgus, et meie enesekehtestamine ka majanduses ei olegi nii lihtne ja et sellekski vajame tõsiseid liidreid. Vajame inimesi, kes näitaksid ette, keda kuulataks ja kes suudaksid olla igas mõttes orientiiriks ning kes tagaksid majandusliku edu kogu majandusruumile.

 Üheks selliseks inimeseks muutuski Aadu Luukas. Ehk siis Aadu Luukas kujunes selliseks inimeseks majanduses, nagu Edgar Savisaar oli ja on Eesti poliitikas ning iseseisvuse taastamisel.

 Aadu Luukas oli meie majanduse majakas ja stabiilsuse sümbol. Ta süstis enda näitel inimestesse enesekindlust, et Eesti kapital võib teha suuri tegusid ja et Eesti ärimehed suudavad kapitalistlikus maailmas ennast kehtestada. Luukas pani inimesed uskuma, et vaba Eesti riigi kaotatud aastakümned on tasatehtavad ja et me võime ennast tunda võrdsete majandusmänguritena Euroopa „suurte poiste” hulgas.

 Keegi ei vaidle täna, et Aadu Luukas oli mõjuvõimas ning et tema abil ja otsesel initsiatiivil tegi Eesti suuri majanduslikke arenguhüppeid. Ta ei olnud selles töös ainus, kuid ta oli väljapaistev. Erinevalt paljudest teistest tegijatest ja sebijatest oli ta nii mõjukas ärimees kui ka alati kuulda võetud arvamusliider. (Sageli on need rollid meie ühiskonnas lahutatud.)

 Aadu Luukast ei ole kahjuks enam mõnda aega meie hulgas. Tema elutee katkes 7. oktoobril 2006 Viimsis. Kuid emotsionaalselt on ta endiselt Eesti majanduse jaoks olemas. Tema töö Eesti majandusmaailmale sisemise enesekindluse andmisel jätkub ja see on väga oluline. Ta elab edasi nii tema algatusel ellu kutsutud organisatsioonide tegevuse kui ka tema seatud emotsionaalsete väärtuste kaudu.

 JAAN ÕMBLUS

Jaga |