Tallinn säilitab riigi usaldusväärsuse

Käibemaksu tõus, töölepinguseaduse kallutatus, pensionisüsteemi ruineerimine, vanemapalga edasise maksmise küsimärgi alla seadmine jne näitavad, et konstruktiivsete ja majandussurutist pehmendavate meetmete asemel tegutsetakse valitsuses põhimõttel: raskel ajal tuleb vastu võtta vaid ebapopulaarseid otsuseid.

Kellele niisugune „märterlik" enesehävitus lõppkokkuvõttes kasuks tuleb, teab vaid Jumal. Ehk on asjaga kursis ka peaminister, ent tema mõttesähvatusi on peaaegu võimatu mõista, ja nii jääbki koalitsiooni telgpartei ainsaks väljapaistvaks „saavutuseks" Eesti viimine Euroopa viie haavatavaima majandussüsteemiga riigi hulka.

Riigi probleemid pannakse omavalitsuse kanda

Kindlasti võiks Eestil minna veel hullemini, ent nagu Tallinn oli headel aegadel arengumootoriks, toimib pealinn isegi raskes majandusolukorras puhvrina, mis pehmendab nii globaalsetest suundumustest kui ka riigi ebakompetentsest poliitikast tulenevaid lööke. Tallinnas on viimastel aastatel hoitud ühtaegu ettevaatlikku ja konservatiivset, tuleviku kindlustamisele suunatud joont, olles samas vastuvõtlik uuele ning toetades kõike innovatiivset ning Euroopa sotsiaalse koostöö headele tavadele tuginevat.

Eestis on juba saanud reegliks, et riigile üle jõu käivad probleemid lahendab suurim omavalitsus.

Ilmekaimaks näiteks sellest on nn sundüürnike probleemiga toimetulek. Taasiseseisvumise algusaegadel muutis kiirustades läbi viidud omandireform kodutuks kümned tuhanded eesti inimesed. Riik ei näinud neile ette mingit kompensatsioonimehhanismi, jättes omaenda kodanikud saatuse hooleks. Pärast seda, kui pealinna linnavalitsust asus juhtima Keskerakond, on peaaegu kõik linnalt elamispinda taotlenud sundüürnikud selle ka saanud.

Tallinna sotsiaalprogrammid

2003. aastal ootas linnalt elamispinda rohkem kui 3500 sundüürnikuperet. Tänu elamuehitusprogrammi "5000 eluaset Tallinna" teostamisele oli käesoleva aasta juuniks Tallinnas  eluaset ootavate sundüürnike järjekord kahanenud 104 leibkonnani. Aastatel 2002-2008 on linn üürile andnud 3785 eluruumi, sellest 2928 munitsipaal- ja 857 sotsiaaleluruumi.

Paralleelselt sundüürnike korteriprobleemiga tuli lahendada ka riigi poolt müüdud endistest ühiselamutest välja tõstetud 300 leibkonna eluasemeküsimus.

2002.-2008. a. kasutati linnaeelarves elamuehituseks kokku 747 472 800 krooni. See investeering on suunatud pealinna sotsiaalse stabiilsuse parandamisse ning, käsitledes linna tervikorganismina, hõlmab sisuliselt palju laiemat valdkonda kui pelgalt korteriprobleem või kodutus.

Teine sotsiaalselt tundlik valdkond, milles Tallinn on viimastel aastatel saavutanud märkimisväärseid tulemusi, on investeeringud lastesse ja haridusse. Pole saladus, et pikki aastaid kasutati Tallinna hariduselus okupatsiooniperioodist jäänud materiaalset baasi. Valdav osa koolihooneid oli  vananenud, mis ei soodustanud normaalset õppetööd.

Riik suleb koole ja lasteaedu, Tallinn loob neid juurde

2005. aastal alustatud ulatuslik koolide remontimise kava tagab Tallinna lastele nüüdisaegsed õppimistingimused ning võimaldab õpetajatel tulemuslikumalt tegelda oma tööga. 2006. ja 2007. aastal tegid ukse lahti neli renoveeritud kooli. 2008. aastal lisandus veel 11 renoveeritud koolimaja. Tänavu renoveeritakse linnaeelarvest neli kooli ja koostöös erasektoriga veel neli kooli, milleks investeeritakse 200 miljonit krooni. Linnavalitsuse eesmärk on nelja aasta jooksul renoveerida kõik Tallinna üldhariduskoolid. Nii võivad pealinna lapsevanemad olla kindlad, et ajal, mil üle riigi jätkub koolide massiline sulgemine, on Tallinnas käivitunud hariduse alusbaasi kiire arengu ja kaasajastamise  programm, mis lõppkokkuvõttes tagab uuele põlvkonnale läbilöögivõimelise hariduse.

Tallinnas on rakendunud programm „Igale lapsele lasteaiakoht", mille käigus ehitatakse uusi lasteaedu, tehakse igal aastal remonti ca 60 lasteasutuses ja moodustatakse juurde uusi lasteaiarühmi. 2005. aastal avati Lauliku lasteaed, 2007. aastal Kelmiküla lasteaed, 2008. aastal Padriku ja Kasekese lasteaed. Tänavu sügisel valmib Rännaku lasteaed Nõmmel.

Aastail 2005-2008 lisandus üle 3200 uue lasteaiakoha. Käesoleval aastal investeerib Tallinn lasteaiaprogrammi 55 miljonit krooni.

Kogu linn ühisesse vee- ja kanalisatsioonivõrku

Lähtudes linna arengu kavandamisel euroopalikest standarditest, ei saanud Keskerakonna juhitud linnavalitsus olla rahul kanalisatsiooni ja veevärgi arengutasemega, seda eriti sellistes põlisasumites nagu Pirita ja Nõmme. Kuna olukord, kus liitumine kanalisatsiooni ja veevärgiga oli võimalik vaid 48,5 protsendil kinnistutest, ei rahuldanud elanikke, astus linnavalitsus olukorra kiireks ja põhjalikuks muutmiseks otsustava sammu, seades vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale eesmärgiks varemasustatud alade täieliku liitumise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hiljemalt 2011. aastaks.

2007. aastal allkirjastasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Rock Cheroux lepingu, mis sätestab veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevee rajatiste ehituskava 2008. aastast kuni 31. märtsini 2011. Kolme aastaga tahetakse ehitada 108,1 km reoveekanalisatsioonitorustikku, luues liitumisvõimalused 4460 kinnistule, ja 9,6 km ühisveevärgitorustikku, liitumisvõimalustega 292 kinnistule. 2008. aastal ehitati 34,1 km reoveekanalisatsiooni, liitumisvõimalusega 2168 kinnistule. 2009. aastal rajatakse 34 km kanalisatsioonitorustikku liitumisvõimalusega 1216 kinnistule. Programm näitab hoolivust parandada elamistingimusi põliselanikkonnaga asumites ning huvi muuta  linnaruum loodussõbralikumaks.

Tallinn jätkab oma programme, hoolimata võimumängudest Toompeal

Eelnevalt puudutasin üksikasjalikumalt vaid kolme sotsiaalpartnerlust kindlustavat programmi, ent Tallinnas on neid muidugi märksa rohkem. Siinkohal meenutaksin pensionäride paremale toimetulekule suunatud meetmeid, sotsiaalsete riskirühmade toetamist, ettevõtluse ja turismi arenguks mõeldud tugiüritusi, linlaste paremaks informeerimiseks käivitatud algatusi. Seda loetelu võiks pikalt jätkata.

Nagu eelpooltoodu kinnitab, jätkub Tallinnas tulevikku suunatud areng ning, vaatamata majanduslikust olukorrast tulenevatele raskustele, pole meil tarvis loobuda ühestki algatusest. Muidugi on kord ette võetut nüüd keerulisem jätkata kui kriisieelsel ajal, ent selleks linnavalitsus ongi, et probleemikaid olukordi ette prognoosides neist kaotusteta väljuda.

Senised õnnestumised ning linnavalitsuse-poolne jätkuv kaalutletud lähenemine linna arengule on säilitanud Tallinna kui usaldusväärse ettevõtlus- ja elukeskkonna imago. Pealinna suutlikkus ka majandussurutise oludes säilitada konstruktiivne arengujoon loob head eeldused kogu Eestile. Ja seda hoolimata Toompea võimukoridorides toimuvast.

TAAVI AAS, Tallinna abilinnapea

[fotoallkiri] Pidevalt uuenev Tallinn - viimase 20 aastaga muutunud Eesti pealinn. Keskerakond on juhtinud pealinna üle 10 aasta.

Jaga |