AL QAEDA ja TALEBAN ning terrorism

SVEN MIKSER,      03. oktoober 2001




Ajaloo hirmsaima terrorirünnaku järel, mis tabas Ameerika Ühendriike 11. septembri hommikutundidel, on peasüüdlasena mainitud enamasti ühte nime: Osama bin Laden.
Mitme analüütiku sõnul on põhjatu rikkast araabia ekstremistist saanud sümbol, mis pärast külma sõja lõppu ja Nõukogude Liidu lagunemist kujutab endast ainsa superriigi sõjalise võimsuse sihtmärki ja Ameerikat ühendavat "vaenlase kuju".
Kes on see müütiline maailma esikurjategija?
Sunniitidest bin Ladenite suguvõsa jõukus sai alguse 20. sajandi esimesel poolel, mil Jeemenist Saudi Araabiasse kolinud šeik Mohammed bin Ladenist sai Saudi kuningakoja ehitusmeister. Mohammed bin Ladeni ehitusettevõtted juhtisid muhameedlaste pühade linnade Meka ja Medina ning kuni 1967. aastani ka Jeruusalemma islamimälestiste taastamistöid ning peagi sai šeigist kuningapere lähedane sõber ja nõuandja.
Oma paljudelt naistelt sai Mohammed bin Laden ühtekokku 52-54 järglast. Paljud tema poegadest on tänaseni bin Ladenite finantsimpeeriumi eesotsas, juhatades selle mitmemiljardilise perekonnaettevõtte erinevaid divisjone Egiptuses, Süürias, Jordaanias, Liibanonis ja mujal. Bin Ladeni finantsimpeerium toimetab aktiivselt ka Euroopas, eeskätt Prantsusmaal ja Šveitsis, üks bin Ladeni vendadest on aga koguni ühe Harvardi Ülikooli õppestipendiumi asutaja.
Pärast šeik Mohammed bin Ladeni hukkumist lennuõnnetuses 1968. aastal sai finantsimpeeriumi juhiks tema vanim poeg Salem bin Laden. 1979. aastal sattus perekonna sõprus kuningakojaga tõsisesse ohtu, kui üks bin Ladeni poegadest, Mahrous, pälvis süüdistuse osalemise eest islamistlikus vandenõus kuninga vastu. Siiski lahenes see kriis soodsalt ja koostöö kuningas Fahdiga jätkus.
Salem bin Laden, kes hukkus 1988. aastal Floridas samuti lennuõnnetuses, oli 1980. aastate algul seotud Ameerika poliitilist eliiti raputanud Irangate'i afääri vahendamisega. Kurjad keeled kahtlustasid, et Salemi surm ei olnud pelgalt õnnetusjuhtum. Vaatamata lähedastele side-metele Saudi kuningakojaga on bin Ladenid hoidunud osalemisest sõjatööstuse tehingutes ja relvakaubanduses ning piirdunud ehitusäriga. Nende ehitusprojektide hulgas on siiski olnud ka militaarse kallakuga objekte.

Osama bin Laden, tulevane esiterrorist, sündis Riyadhis 1957. aastal sheik Mohammed bin Ladeni seitsmeteistkümnenda lapsena. Huvitava kõrvaldetailina väärib märkimist, et ainsana kõigist sheigi poegadest oli Osama ema saudiaraablanna.

Osama, Nõukogude-vastase võitluse kangelane

Perekonnatraditsioonide vaimus omandas Osama bin Laden ehitusalase hariduse, pälvides lõpudiplomi Jiddah' ülikoolist 1979. aastal vaid mõni kuu enne Nõukogude vägede sissetungi Afganistani.
Värskelt diplomeeritud insener ei jäänud siiski pikemaks ehitusettevõtlusse. Vahetult pärast Nõukogude invasiooni 1979. aasta teisel jõulupühal siirdus Osama bin Laden Afganistani, kus liitus mudþahhediinide vastupanuliikumisega. Bin Ladeni juhitud liikumine nimega Maktab al-Khidimat koolitas vastupanuvõitlejaid, kes saabusid Afganistani Egipusest, Liibanonist, Türgist ning teistest islamimaadest. Tegutsedes peamiselt Pakistaniga piirnevatel aladel, oli bin Laden aktiivselt tegev ka vastupanuvõitluse finantseerimise ja logistilise korraldamisega.
Kuna ka Ameerika Ühendriigid kuulusid mudzhahhediine sponsoreerinud riikide hulka, usuvad mõned Lähis-Ida suhete analüütikud, et sõja kestel võis bin Laden saada koolitust koguni USA Luure Keskagentuuri spetsialistidelt. Nõukogude invasiooni lõpuaastatel osales Osama bin Laden arvukates lahingutes, sealhulgas lahingus Jalalabadi linna pärast, mis oli üheks sõja olulisemaks pöördepunktiks.
Sõja lõpuaastaist pärinevad ka esimesed teated bin Ladeni ja tema mõttekaaslaste poolt asutatud al Qaeda (araabia keeles "baas") rühmitusest, mida täna peetakse ülemaailmse Ameerika-vastase terrorisõja läbiviijaks.

Rahvusvahelise terrorismi juht

Pärast Nõukogude vägede Afganistanist lahkumist 1989. aastal pöördus bin Laden tagasi Saudi-Araabiasse ja tegutses mõnda aega oma perekonnafirmas. Üheksakümnendate alguses piirkonda raputanud Lahesõja ajal sattus Osama bin Laden vastuollu Saudi võimudega, kes toetasid USA Iraagi-vastast koalitsiooni. Osama bin Ladeni arvates oli Ameeriklaste kohalolek Araabias islamiusku teotav. Mõned vaatlejad usuvad, et lisaks usulisele nördimusele ei suutnud Osama ameeriklastele andestada seda, et nood vaese ja sõjast räsitud Afganistani pärast Nõukogude okupantide lahkumist omapead jätsid.
1991. aastal saadeti Osama valitsusvastse tegevuse pärast sünnimaalt välja ning ta siirdus Sudaani, mis islamisolidaarsuse märgiks oli Lahesõja ajal avanud oma piirid mis tahes rahvusest moslemitele.
Järgnevatel aastatel finantseeris bin Laden Põhja-Sudaanis ja Jeemenis mitmeid terroristide laagreid ja töötas välja Ameerika-vastase terrorisõja põhimõtteid, millest üheks märkimisväärsemaks oli üleskutse nii sunniitidele kui shiitidele omavahelised lahkarvamused kõrvale jätta ning keskenduda Ameerika sõjalise kohaloleku tõrjumisele moslemite pühadest paikadest.
Üheksakümnendate alguses leidsid aset ka esimesed bin Ladeniga seostatud terroriaktid, ehkki tõendid bin Ladeni seotusest on sageli olnud võrdlemisi kaudsed. Olulisim neist aktsioonidest oli New Yorgis asuva Maailma Kaubanduskeskuse vastane autopommirünnak 1993. aasta veebruaris.
1996. aasta kevadel andis Sudaani valitsus järele tugevnenud rahvusvahelisele survele ning saatis bin Ladeni maalt välja. Osama, kellelt juba kaks aastat varem oli ära võetud sünnimaa Saudi-Araabia kodakondsus, pöördus taas Afganistani. Vahetult pärast bin Ladeni väljasaatmist Sudaanist toimus terrorirünnak USA sõjaväebaasile Saudi-Araabias, milles hukkus 19 sõjaväelast ja enam kui 400 inimest sai vigastada. Järgnenud aastatel leidsid ilmselt aset Ameerika Ühendriikide presidendi Bill Clintoni poolt sanktsioneeritud katsed terroriliidri kõrvaldamiseks. Paraku jäid need katsed tulemusteta.
1998. aasta hilissuvel toimusid üheaegselt pommirünnakud USA saatkondadele Keenias ja Tansaanias. Rünnakutes hukkus ühtekokku 224 inimest, neist 12 olid Ameerika kodakondsed, vigastatute arv küündis tuhandetesse. Need haruldaselt hästi ette valmistatud ja kõrgel tasemel koordineeritud rünnakud andsid ameeriklastele aimu, kui tugeva vastasega on tegu. Terroriaktidele järgnes ameeriklaste jõuline vastulöök, mille käigus rünnati rakettidega Sudaani ja Afganistani sõjalisi objekte. Nii sõjaväeosa kui ka saatkondade vastaste rünnakute puhul kinnitasid Ameerika julgeolekuorganid, et omavad kindlaid tõendeid terroritegude seotusest bin Ladeni ja tema juhitava al Qaedaga.
2000. aasta oktoobris leidis aset järgmine bin Ladenile omistatav terrorirünnak. Sedapuhku oli rünnaku objektiks Jeemeni sadamalinnas Adenis asunud Ameerika sõjalaev USS Cole. Lõhkeainega täidetud suitsiiditerroristide paat rammis ristlejat, plahvatuses hukkus 17 ja sai vigastada 39 mereväelast.
Rünnakuni New Yorgi ja Washingtoni vastu jäi vähem kui aasta.

Kas tõesti tabamatu?

Üks sõnadest, mida Ameerika ajakirjandus bin Ladeni kirjeldamiseks meelsasti kasutab, on "tabamatu". Mees, kes alates 1996. aastast elab pidevas liikumises kusagil afgaani mägismaal, kasutades oma organisatsiooni ja muu maailmaga suhtlemiseks erinevaid kanaleid telejaamadele läkitatud videokassettidest kuni kõrgtehnoloogiliste satelliitsidevahenditeni, on Ameerika luurele seni osutunud liiga raskeks pähkliks.
Ajavahemikul 1996. kuni 1998. aastani andis bin Laden Lääne ajakirjandusele mitmeid intervjuusid, sealhulgas külastasid tema laagreid zhurnalistid, kes esindasid selliseid tuntud meediakanaleid nagu "Time Magazine" või ABC News. Viimastel aastatel, mil bin Ladeni poolt kordasaadetud terroriaktid on muutunud jõhkramaks ning tema pea eest välja pandud hind on mitmekordistunud, on esiterrorist muutunud märgatavalt ettevaatlikumaks. Ometi pole ta loobunud saatmast ameeriklastele hoiatusi ja ähvardusi lähenevate uute rünnakute eest.
Afganistanis on bin Ladeni käsutuses arvukalt peidupaiku. Mitmed neist asuvad nõukogude-vastase sõja päevil mudzhahhediinide poolt kaevatud koobastes ning on viimastel aastatel leidnud kasutamist terroristide treeninglaagritena. Suurimad terroristide baasid arvatakse asuvat Kunani provintsis, erinevates provintsides üle kogu maa on laagreid mitukümmend.
Iroonilisena mõjub asjaolu, et mõnigi laager on 1980. aastatel rajatud Ameerika abiga ning nende paiknemine on nii USA kui Vene luurele laias laastus teada. Ometi on laagrid mägedes sedavõrd hästi kaitstud, et näiteks 1988. aastal USA poolt kahe Paktia provintsis asuva laagri pihta sooritatud rünnak, milles kasutati Tomahawk-tüüpi rakette, ei kahjustanud oluliselt al Qaeda sõjavarustust. Rünnakus hukkus küll umbes 20 al Qaeda võitlejat, jäi bin Ladeni ise terveks.
Kuigi USA otsene sõjaline löök 11. septembri terrorirünnaku järel arvatakse kontsentreeruvat just terroristide laagritele, on nende purustamine vaid osa loodetavast võidust ülemaailmse terrorivõrgustiku üle. Al Qaeda haarmed üle maailma arvatakse ulatuvat enam kui kuuekümnesse riiki. Paljud selle võrgu rakukesed kujutavad endast "magavaid" agente, kes viibivad rünnatavas riigis aastaid, elades tavalist elu, kuni nad aktiviseeritakse ning toimub terrorirünnak. Selliste "magajate" hulka kuulusid ka mitmed 11. septembril Ameerikat rünnanud enesetapja-terroristid. Arvatavasti ei ole selle ulatusliku terroriagentuuri "lihttöötajatel" aimugi kogu võrgu keerukast koordinatsioonist ega ulatusest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)