Haigekassa kui pahauskne omanik

VIKTOR VASSILJEV,      21. november 2001


Ajab ikka vihale küll. Vähe sellest, et täiesti töökorras tervishoiusüsteem on maatasa lõhutud. Vähe sellest, et arstiabi on nüüd kättesaadav vaid noortele, tervetele ja edukatele. Vähe sellest, et tervishoid on puhtaks äriks muudetud. Nüüd veel mõnitatakse takkajärgi. Inimene ei pääse arstile, kannatab valu, on oma elu pärast hirmul, kirjutab viimases hädas lehele…ja nätaki, saab haigekassalt portsu häbitut valet vastuseks. Võta sisse või määri peale.
5.oktoobri SLÕhtulehes vastab haigekassa pressinõunik kirjadele, kus haigema rahva kõige tüüpilisemad mured. Ei pääse lapsega ortopeedile, numbrid jagatakse esmaspäeva varahommikul poole tunniga nädalaks välja. Miks peab inimene, kes kaheksa aastat onkoloogias arvel, iga kord perearstilt saatekirja võtma. Miks pannakse traumapunkt ööseks kinni ja kästakse haiglasse minna.
Inetu lugu, kostab seepeale haigekassa. Registratuuri töötajad, näe, on laisad, ei viitsi kauem kui pool tundi tööd teha, aga tunni ajaga võiks ju kahe nädala numbrid välja jagada. On mölakad, kaheksa tunniga saaks nelja kuu numbritest lahti ja registratuurile tabalukk ette.
Aga tegelikult? Tegelikult just haigekassa sõlmis lepingud sellises mahus, mis muutis eriarsti kättesaamatuks luksuseks. Jaga need vähesed numbrid nädalaks või aastaks ette, abisaajate arvu see ei suurenda. Peabki tasapisi ära harjuma, varsti on nii, nagu reform ette näeb, et eriarstile pääseb üleüldse ainult 13 punktis üle Eestimaa. Ega eriarstid pole välja surnud, kõik ilusti olemas, ainult otsivad endale teist tööd, mis toidaks. Naistearstile on järjekord paar kuud. Rasedusega võetakse väljaspool järjekorda, muidu läheb abordi aeg üle. Aga põletikud jäävad ravita, venivad krooniliseks ja lõppevad viljatusega -- kes siis paarikümne aasta pärast haigekassamaksu maksab? Või kui tervishoiureform ükskord valmis, on ka rahvas otsas?
Traumapunkti kohta seletab haigekassa, et ju oli väikehaigla oma, kus teostatakse peamiselt hooldusravi. Tule Jumal appi ja haigekassa pressinõunik pilvedest alla, kus ja millal on väikehaiglal traumapunkti olnud? Ja hooldusravist on esialgu küll ainult arengukava olemas, seegi veel kinnitamata. See on küll hea, et haigekassa rahval tervis korras, pole elu sees haigemaja lähedalt näinud.
KESKMÕTE
Ole noor, ole terve, ole edukas. Muidu pole sind kellelgi vaja. Sest meie tervishoiureform on kui haigekassa direktori palk. Suur ja uhke vaadata, aga rõõmu pole kellelgi.

Aga et perearst -- see on hää, kiidab haigekassa, see on hää. Meil ei tohi mitte keegi ilma perearsti abita surra. Tuleb tunnistada, et selle koha pealt haigekassa ei valeta. Perearst on vana hea patriarhaalne traditsioon. Tunneb läbi ja lõhki kogu peret - vanaema, kes ammu vanadekodus, ema, kes lastega koolimaja naabruses polikliinikus käib, ja isa, kes hoopis teises linnas ehitusel tööl. Tubli perearst on kõrgesti koolitatud - kiirkursustel kui rindevelsker sõjaajal. Eluaeg polikliinikus haiguslehti kirjutanud, nüüd siis kõigist professoritest targem. Ema, kellel vähegi aru peas, viib lapse enne posija juurde, kui usaldab perearstile. Täiskasvanu ei saa perearstist küll üle ega ümber.
Nii see haigekassa seletab, et suu suitseb. Ilmselt selleks otstarbeks rahagi eraldatud. Haigekassa oma olemuselt pole muud, kui üks kotitäis meie kõigi raha. Kuhu kästakse, sinna maksab. Ainult kellestki pole käskijat. Sotsiaalministeerium on endale jätnud vaid seaduseloome funktsiooni. Järelevalve ja tegevuslubadega hakkab tegelema uuest aastast Tervishoiuamet. Tegevusluba ilma haigekassa lepinguta on tühipaljas paber, löö seina või tõmba veega alla.
Haiglate üle, mis muudetakse eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks, pole ei riigil ega kohalikul omavalitsusel võimu. Aktsiaseltsist haigemaja aktsionär on küll linnavalitsus, aga mis sel aktsionärilgi teha, kui haigekassa raha ei anna. Sihtasutus on veelgi parem - asutaja annab oma varad ära ja pühib suu puhtaks, mis edasi toimub, selleks temalt luba ei küsita. Haigekassa käitubki maksumaksja rahaga nagu pahauskne omanik. Teeb, mis tahab, kellegi ees ei vastuta, peale omaenda nõukogu, see jälle saab haigekassalt palka ja kuidas sa kraaksud, kui leivakannikas noka vahel.
Kogu tervishoiureformi mõte olla selles, et sama raha eest paremat teenust pakkuda. Ja nii saabki olema. Haigemajadele, mis täiesti olemas, buldooser peale. Arstiabi, mis kõikjal kättesaadav, suurematesse keskustesse kokku tõmmata. Ja siis ehitada uued uhked hooned, osta kallimat aparatuuri, võibolla isegi arstidele-õdedele suuremat palka maksta. Juhatusele-nõukogule mitmekordselt. Haiglakohti kolm korda vähemaks, aga see-eest kolm korda kallimaid. Asi see talumehel haigest peast sada kilomeetrit maha sõita, pool kaheksa hommikul järjekorras trügida ja kui looma moodi vedamist, võib nädala pärast sama teekonna ette võtta, sedakorda juba arstile. Kui enam ongi vajadust, ehk vahepeal surm halastab ja saab vaevast lahti.
Talumehel muidugi omalt poolt ütlemist. Buss käib kord päevas, þigulliloks kuuri all roostes, bensiini osta ei jõua. Tänastel otsustajatel tarkadel on vastus olemas: mis sa mats trügid bussis, see ju vastik ja räpane, osta endale "tutikas" ja sõida nagu normaalne inimene. Ole noor, ole terve, ole edukas. Muidu pole sind kellelgi vaja. Sest meie tervishoiureform on kui haigekassa direktori palk. Suur ja uhke vaadata, aga rõõmu pole sest kellelgi peale selle direktori enda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (30)