Dialoogi puudumine ohustab kõiki eestimaalasi

INDREK VEISERIK,      30. jaanuar 2008


Tallinnas Euroopa Liidu majas avati Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta.

Avatud Eesti Fondi korraldatud ja kineast Ilmar Raagi juhitud debatis kultuuri ja poliitika vaheliste seoste üle osalesid ajaloolane David Vseviov, politoloog Iivi Masso ja MTÜ Koos–Vmeste asutaja Andres Tamm.

David Vseviovi hinnangul on Eestis olemas tahe pidada rahvustevahelist dialoogi. Eelmise sajandi lõpul toimunud Balkani konflikt näitas, et vastuolulistes kultuurilistes ja poliitilistes tingimustes võivad inimesed siiski kiiresti metsistuda. "Dialoogi puudumise eest tuleb alati maksta kallist hinda," hoiatas Vseviov.

"Kaasaegse Euroopa suurim saavutus on, et ükski tõsiseltvõetav poliitiline jõud ei julge enam välja tulla vihkamisloosungitega. Võim aga panustab kahjuks kultuuri asemel siiski liigselt rahvusele," lisas ta.

Rahvus ja kultuur

Iivi Masso sõnul on iga rahvuse alateadlik soov kaitsta end teise rahvuse hukatusliku mõju eest. Dialoog aitaks vähendada hirme teiste rahvuste kultuuri ja käitumise ees. „Euroopas on raske suurendada mõttekaaslaste ringi, sest meie kontinendile on omane tugev rahvuspoliitika; USA-s ei omistata rahvusele nii suurt tähtsust," väitis Masso.

Ilmar Raagi arvates on oluline küsida, kuidas jõuda kultuuridevaheliste debattidega „rullnokkade" ja „tibideni", et nemadki muutuksid teiste rahvuste suhtes tolerantsemaks. Publiku seast toodi näiteid Tartus aset leidnud rassivägivalla juhtumitest, mille peamiseks põhjuseks võiks pidada kultuurilist harimatust.

"Oleks kurb, kui kõik rullnokad hakkaksid tegelema kultuuridevaheliste kontaktide loomisega. Nägin täna lauljat Dave Bentonit Viru Keskuses ja keegi ei jälitanud teda, mõni neiu palus vaid autogrammi. Samuti pole olnud kuulda ühtki negatiivset lugu Eestis mängivatest mustanahalistest korvpalluritest. Ei saa väita, et kui mustanahalisi Eestis poleks, siis loeksid rullnokad hoopis Juhan Viidingut. Ei, nende soov on lihtsalt kedagi pidevalt tümitada," lausus Vseviov.

Eesti võib saada rassistimaine

Raagi sõnul peitubki suurim oht selles, et ühest meedias kajastatud kõrtsikaklusest võib Eesti saada enesele külge rassistimaine, samal ajal kui ülejäänud 99 värvilist elavad siin häirimatult.

"Tänase debati sooviksin lõpetada Martin Lutheri mõttega: et olla Jumalaga kontaktis, tuleb suhelda oma usuvendadega," jättis Raag publiku kohale õhku rippuma küsimuse, keda ta Eesti kontekstis peab oma usuvendadeks.

Hoolimata peamiselt negatiivsematele ühiskondlikele nähtustele keskendumisest, kostsid debatil praeguse Eesti jaoks äärmiselt vajalikud arutlused, mille mõju jõuab loodetavasti kõikide sihtgruppideni. Sama oluline kui niisugune debatt ise, on võimalikult laia ühiskondliku diasporaa kaasamine diskussioonidesse. Ainult õigesti külvatud seemnest saab hakata ühiskonnas idanema positiivne kultuuriline ja poliitiline areng.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)