Aastapäeva-ürituste heiatusi

Pannkooke armastava rõõsanäolise täiskindrali kõne avaldas muljet. Kui ta ise oskas selle nii soravalt paprile seada, tuleks ta Kirjaseadjate Seltsi auliikmeks võtta! Defileel olnud liitlaste lippude arv oli muljetavaldav. Pilku püüdis poolakate mannekeenlik marsisamm.

Meeldiv oli vaadata õrnema poole tugevaid esindajaid ja mõlemast soost tragisid noori. (Või ei tohigi enam sugusid eristada – kemmergudki pidavat meil tulema varsti ühised?) Mõte läks ühele tõsisele murele. Igapäevaelus me alati ei märkagi, kuidas küll on vaja noori patriootlikult kasvatada ja nende oskusi arendada. Meil plaanitavat padrunite ostmise raha, mis üle 2-protsendise kaitsekulutuse ulatub, tuleks suunata ka noorteorganisatsioonide arendamisele, sest muidu polegi varsti enam polügoonil paugutajaid.

Õhtune telepilt pingviinide paraadilt tundus juba harjumuspärane. Kes tellis just selleks sündmuseks kuulsalt moeloojalt ürbi, kelle rindu paljastav kleit maksis üle 4 tonni jne. Ainult Kadrile avaldati tunnustust meeldivalt sobitatud kleidi korduvkasutajana.

Meediakära näitab suurt lõhet meie eliidi ja tavakodanike vahel. Mis tunded valdasid seda nähes kodanikke, kelle garderoobis valitsevad nõukaaegsed (mis noorte arvates olevat juba tootmisel praak olnud) ja Humana’st pärit ihukatted? Paljud neist pole veerandsajandi jooksul kodust kaugemale saanud, pole olnud neil raha juuksuris, teatris, kinos käia. Mõnegi lapse elujõudu säilitab soe kõhutäis koolisööklas.

Maaelanikud leiavad töökoha teinekord poolesaja versta taga või kaugemalgi, aga ühissõidukid tavaliselt kohale ei vii. Isiklik sõiduk, eriti suurtest teedest kaugemal elavatel, peab olema nelikveoline. Töölkäimiseks vajalik kütus ja autohoole neelavad suure osa palgast. Nüüd veel püütakse maksustada neid inimesi elus hoidvaid hobujõude! Töölkäimiseks vajalik aja- ja energiakulu ei jätagi suurt särtsu kultuuriruumis osalemiseks, komberuumi nautimiseks, end keeleruumis arendamiseks. Ainult suur leidlikkus võimaldab neis tingimustes elada. Aga leidlikke siiski meil leidub!

Presidendi kõnest Estonias läks hinge vägivalla üle kurtmine. Et vägivalda esineb siin ja seal, kodudes eriti veel pühade ajal. Vägivallateema on meediapildis senini aga ikka suunaga ühte väravasse, kuigi sassis peredes võib pinget üles kruvida ka õrnem pool. Säh sulle võrdõiguslikkust!

Harjumuse tähtpäevi (sh. ka palgapäevi) ohtra alkoholiga rikastada ja sealjuures kätega "vestelda" tõid meile need, kes pole senini sobitunud meie komberuumi. Kahjuks on nad nakatanud ka teisi. Noortele on vastukarva heietused endisest eestiajast, kuid mõni eakam julgeb ajusoppidest midagi esile tuua. Sõbrale külla minnes pandi taskusse asunik e. soru (0,25 l) ja see oli kapsasupi kõrvale paras kogus, enamasti kasteti keelt aga koduõllega. Laadakaklejaid kainestas juba konstaabli munder, üksikjuhtumeil tuli näidata kumminuia, mis seadusesilmal laatadel ikka kaasas oli. (Teenistuspüstol FN seisis tavaliselt lauasahtlis.) Väiksemate pattude korral kohut ei koormatud, prefektil oli õigus pätte paariks nädalaks "soolaputkasse" saata. Võrdluseks praegune õigussüsteem: mõnigi asi aegub enne kohtuotsust ja oma lastele elatusraha mittemaksjatega ei suudeta kuidagi hakkama saada.

Kui Euroliit ikka jalgadel on, küllap kaob ka Eestis praegu päevakorral olev kole palgalõhe. Arvestades lapsi kasvatama hakkavate isade palganumbrite vähenemist, võime Brüsselisse ette kanda soolise palgaerinevuse lõppemisest.

E. LEPP

Jaga |